Minu esimesed triibulised Brüsselis

Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama sellest, kuidas ma oma tööpõllu (laia ja suure) kaunil kodumaal kokku tõmbasin ning seejärel lokkide lehvides Brüsselisse põrutasin.

Augustikuuga lõpetasin oma töö Eestis, minu ärasaatmine oli imeline, tõesõna...kui ma hommikul trepist üles läksin, siis mõtlesin tõsiselt, et miks ma küll täna tervisepäeva (mul oli 1 päev veel võtmata) ei võtnud. Ennast teades oli oodata pisaraid ja ega need ka tulemata jäänud. Niisiis ärasaatmine algas juba hommikul suures saalis "koosolekuga". Töökaaslased/sõbrad kinkisid mulle punase reisikohvri, mille pean siis jõulude ajal täitma kinkidega Brüsselist:-), lisaks veel vapustavad CD plaadid, pehmeid mänguasjad, eesti šokolaadi "Linda"-kauni figuuriga. Ja muidugi ei maksa ära unustada ka kooke, mis mulle küpsetati ja lilli sel päeval.

Lahkumine oli pisaraterohke, aga ka söögi ja joogi rohke, lisaks veel üllatused nagu ühe abiellumine ja teise silma opp. Seega oli, mida tähistada? Kahel järgneval nädalal ma püüdsin puhata, olla väheke tädi juures, siis kodus Räpinas ja linnas, kus sai teha veel viimased pralled ja kohtumised. Minu viimase nädala hulka kuulus ka kolimine asjadega Räpinasse ja pakkimine Brüsseli tarvis - no jah, seda pakkimise juttu kuulsid minu tuttavad iga päev ja igal sammul ning ega ma sinna pakkimisse jõudsin ka alles pühapäeval, päev enne ärasõitu.

Üks asi veel enne kui Brüsseli juurde jõuan, suured tänud Piltsile, kes aitas mind pühapäeval lennujaama ning ootas mind kannatlikult kuni ma oma pagasi ülekilode (15 kg) eest maksin - ausalt, kui tulete/kolite katsuge ilma ülekilodeta hakkama saada, sest see on ikka kallis...pea teine pilet Brüsselisse one way. Ja teine tänud läheb Liile, kes mind majutas viimase öö ning Kirstile, kes mu ära tõi Tallinna Lennujaama esmaspäeval - mmmuuaahhh teile ja suured tänud tõesti.

Esimesed päevad Brüsselis...ütlen ausalt on olnud väga toredad. Esiteks ilm on kaunis - päike paistab, inimesed on sõbralikud ja abivalmis ning tegemist on palju olnud. Hetkel olen ennast sisse seadnud sõprade Alari ja Angela juures. Eks ma katsun endale ka korteri leida ASAP, aga praegu saan seal olla ning ei pea kusagil üksi olema, hea ikka kui alguses on kus olla ja seda enam veel, et sõprade juures:-) what more you can ask for.

Kaks esimest päeva veetsin ma Admin kontoris, kus ligi 130 uut tulijat läbisid sisseelamise programmi. Neil päevil anti meile aga ikka pabereid, infot, mida teha kui? jne. Viimasel ehk teisel päeval anti meile kätte pidulikult meie töökaardid (badge'id) ning löödi kokku šampuse klaase.

Kuigi ma seal eespool mainisin, et inimesed on sõbralikud, siis igasugune asjaajamine, mida on vaja teha ruttu ja kiiresti - oh ja ah matkal võiks seda nimetada. Minu To do listis on hetkel avada pangakaart (et ikka palka saaks), vormistada endale Belgia telefoni number ning kunagi kohe kohe alustada korteriotsingutega:-) Tegelikult kui tahad saada esimest ja teist, peab sul olema kolmas. Kohe seletan.

Olen esimest päeva oma töökohal (Merode metroopeatus), oma tuba (kahe uksega) arvuti, telefon, auguraud ja klammerdaja:-). Minu isiklikud tänased tegemised olid siis pangakaart ja Belgia mobiilinumber.

Pangakaart.
Kui raske on avada Belgias arvet ja saada endale toimiv kaart rahakoti vahele. Niisiis, pank on suletud lõuna ajal 13.00-14.00, ja tööpäev lõpetatakse pangas kell 16.00. Nii see on ja asi mott. Läksin siis panka peale lõunat - siis küsitakse sinu kodust aadressi (Eesti oma) ja suuliselt öeldud aadress ei sobi vaid peab olema kirjalikult kuhugi kirjutatud aadress. Lisaks soovivad nad katsuda/näha sinu töölepingut, mille ma saan PMOst (eesti keeles lihtsamalt RMP) alles järgmisel nädalal, kui pannakse paika lisaks minu põhipalgale veel ka lisatasud jne. Nii et seda mul ka ei ole, aga miks ma vajan pangakaarti või pangakontot - aga sellepärast et ma saaksin RMPst ikka järgmisel kuul õigeaegselt palka - hädavajalik ju. Seega juhmid on need pangaametnikud siin, eriti arvestades seda, et Brüsselisse saabuvad igal aastal uued inimesed tööle ja protseduur peaks ju teada olema, kuidas mis asi sünnib ja toimib:-). Igatahes on mul nüüd homseks kokku lepitud pangas kohtumine kellegagi, kes saab siis minu isiklikuks pangatöötajaks "küsida võib kõike arvatavasti?". Jään põnevusega ootama homset:-)

Belgia mobiilinumber.
Lähen Belgias Proximuse kaardi peale välja? Igatahes oli seal poes vaja teada minu aadressi Brüsselis, mille ma ka andsin (sõbra oma). Aga see ei taga muidugi veel telefoninumbri aktiveerimist, peale minu lahkumist saadetakse asjad kuhugi üles poole ja siis nemad ütlevad, kas aktiveerida või mitte. Õhtu saab olema täis põnevust, sest siis saan ma teada, kas telefon töötab ja mis on minu uus mobiilinumber. Jälle mille pärast rõõmustada. Kõige rohkem paneb mind imestama just see erinevus, et Eestis tõmmatakse sind või tänavalt panka või mobiiliteenuseid pakutavasse küljeboksi ning ikka tahab igaüks olla parem ning sind nagu tahetakse endale kliendiks, aga siin ei näi see asi pankasid ja mobiilisidefirmasid üldse kõigutavat. Tule kui tahad, meie sind kutsuma ei hakka, hää et kaikaid tee peale ette ei visata. Noh see oli nüüd naljaga öeldud. Võib olla on just Eestis vale mõtte- või tööviis. Siin inimene võtab sinu jaoks aega, tal ei ole kiire, ta naeratab sulle, seletab sulle ja tegelikult kaitseb oma firmat igasuguste "selliste" eest. Igatahes hetkel ma enam ei teagi, kas olla pahane, et asjad nii aeglaselt liiguvad või rõõmus, et mul on mida õppida, kannatlikkust, rahulikkust, no stress, enjoy jne. Elame-näeme.

Järgmine suur samm on endale korter leida, aga aega on selle kiire asjaga - eks. Püüan teile varsti jälle anda ülevaate oma elust-olust ja vahvatest juhtumitest.