Streik Brüsselis

Eile hommikul jala tööle tulles ja õhtul jälle jala koju minnes mõtlesin pikalt ja teate mille peale? Mitte streigi peale, vaid oma sõprade peale, KES EI KIRJUTA MULLE? Huvitav mõte eksole, olen korra seda juba kogenud ja nüüd jälle. Selle kohta öeldakse vist "deja vu". Siinkohal ei taha ma solvata teid mu kallid, kes te mulle ikka kirjutate (ühekäe sõrmedel võin üles lugeda)? Eks igaüks ise teab, kas kirjutab või mitte, aga ma saan oma blogis ennast välja elada (välja minna) ja edasi elada.

Mõte - kas pean jätkama kirjade kirjutamist või laskma sõpradel Eestis lihtsalt olla ja vaadata eemalt põnevusega, kuna keegi siis kirjutab? Elame-näeme. Ma tean juba ette, millised reaktsioonid tulevad - oh meil ei juhtu siin Eestis ju midagi, kartul vaja võtta, lehed vaja riisuda, õunad vaja korjata, tööl vaja käia, lapsi kasvatada jne, et kust KPst (ropp sõna) ma selle aja võtan, et suhelda veel kellegagi, kes on välismaal? Mis silmist see silmist?

Hea küll, selline algus on alati paljutõotav. Tänu eilsele streigile sain ma jala tööle tulla ja õhtul ka koju jalutada, jalutuskäik oli 50 minutit ja ilma vihmata. Võib olla peaksingi kaunil sügispäeval hoopis jala kõndima, sest kuidagi tuleb ju oma pekikesi vähendada ja energiat ammutada. :-)

Olen endale mõned vahvad sündmused võlgu, ehk siis ei ole neid üles kirjutanud ja muidugi ei ole ma veel ka mingeid pilte kuhugi lisanud. Parandan selle vea õige pea.

Nädalavahetuse veetsin Brugge's Sofie juures. Laupäeval käisime Sofiega väheke shoppamas, tädi Mimiga õhtul Lockedizes Moussakat söömas ja Cava't joomas. Kui te satute kunagi Brugge, siis on Lockedize üks minu soovitusi. Käige seal kindlasti ära.
Väheke turismindust Brugges. Sofie ja kujund väljakul.

Peale õhtusööki suundusime edasi väga huvitavasse ja algul õõvastavasse "kinnisesse" pubisse. Pubi on lahti ainult laupäeviti, pakutakse erinevaid kokteile rummiga ning kõik maksab 5 eurot. Ostad vett, maksad 5 ja ostad kokteile, maksad ka 5 eurot. Mina otsustasin ühe moijoto kasuks, kuigi jah...ütleme nii - olen paremat moijotot saanud.
Sisse sai pubisse uksekella helistades ning kui omanik/vanamees hindava pilguga oli meid üle vaadanud, siis saime seekord sisse. Vahest võib ka juhtuda, et ta lihtsalt ei lase sisse. Tujudega mees. Uskude või mitte, aga nii see on.
See ongi see ull mees, laulmas.

Meie saime Sofiega sisse (ees ootasid meid juba Nikolas, Oliver ja Steven), läbisime mingid koridorid ja olimegi pubis. Palju rahvast, väikesed lauad, umbne. Mind ümbritsesid puust kujud, maskid ning vanad pool-paljad naised (pildid seintel). Mulle tundus, et olen pigem kusagil teatri laoruumis aga mitte pubis ning kohe kohe tuleb fantoom of the opera kardina tagant välja. Õhtu edenendes hakkas bänd mängima ning uksehoidja/omanik/tõre vanamees laulma - vot selline multifunktsionaalne mees oli. Selline vahva seiklus oli minul siis Brugge linnas.
Mina ja Sofie pubis.

Tööl läheb hästi, igapäevaga õpin rohkem ja olen iseseisev, laupäeval on ees korteri külastus - loodan, et selle ka saan. Panen teile siia lingi, et näeksite millist korterit praegu taga ajan.
http://www.immoweb.be/en/Rent.Estate.cfm?IdBien=1767531&xgallery=&xpage=1

Praegu lõpetan.