Pariisis käidud. Sel korral õnnestus mul Pariisis olla tervelt neli päeva ehk siis 4 vahvat päeva koos Krista, Simoni, Elizabethi ja Alexandraga. Milline rõõm? Eriti tähtsaks kujunes minu jaoks reedene päev (vist oli reede), sest minust sai Alexandra ristiema.
Ma olen praegugi uhkusest lõhki minemas. Ja miks? Aga ikka sellepärast, et Alexandra on minu esimene ristilaps, olen varemgi unistanud, et saaks olla mõne on hea sõbranna/sõbra lapsele ristiema, aga näe...keegi ei ole tahtnud, kuid nüüd...kuid nüüd saan rõõmu teha väikesele Alexandrale. Elu ju selleks ongi, et anda, anda...endast kõik anda ja siis saad väikese naeratuse näol jälle kõik tagasi.
Milline siis on minu ristilaps - armas nagu ikka kõik väiksed lapsed, kes lõhnavad täpselt nagu beebid - imearmsasti, naeratavad kui kõik on korras ja nutavad kui kõhus gaasid ja pepu kakane.
Minu ristitütar Alexandra
Naeratades
Hetkel rohkem muljeid teiega ei jaga, sest hoian need endale ja saadan naeratuse Pariisi lähistele St Remysse.
1 comment:
Aitäh Silja fotode eest!
Mul on rõõm sulle teatada, et sinu uhke ristitütar keeras ennast täna kõhult seljale ja täitsa ise :).
Silmakene juba praktiliselt korras, aga gaasid ikka veel teevad kurja valu. Eks needki varsti kaovad.
Kuidas prantsuse keel edeneb?
Palju kallisid meie kõigi poolt!
Post a Comment