Esmaspäeval panin aga Jaanika rongile ning jäin ka ise oma rongi ootama. Tore on mõelda, et Jaanika mulle nii lähedal on ning väike reis Pariisi detsembris - igal juhul. Vaja ju La Fayette kaubamaja vaateaknad jälle üle vaadata. Samuti pean oma ristitütrele rohkem oma nägu näitama, sest muidu kipub ta mu ära unustama.
Crocsid Pariisi pargis tervitavad rihmikuid
...ja sõnu ei olegi vaja
Võrratu õhtusöök sõprade juures
Minu ristitütar - Alexandra
Vanem õde Elizabeth - seekord siis siniste huultega
No comments:
Post a Comment