Tuesday, May 18, 2010

Minu Eesti - maikuus

Pisike Annegreth, kellega sobitasin tutvust, sai teist oodatud juba 17. detsembrist saadik, aga tema otsustas tulla 3. jaanuaril - siis kui mina olin juba tagasiteel Brüsselisse.
...
Et teile kõik ausalt ära rääkida, siis alustan kohe algusest. Lend läks väga hästi, kui välja arvata neiu, kes minu kõrval istus. Nimelt otsustas tema oma saapad jalast võtta ning peale seda olin ma sunnitud tema jala aroomi nuusutama. Väike valge vein muidugi aitas natukene, aga ikkagi...
Eestimaale jõudsin kenasti ning ka kott tuli üllatavalt ruttu lindile - seega kiirelt takso ja juba pool 1 öösel olin Lii ja Toomase juures. Oi seda vastuvõttu küll - ikka vahuveini ja kallistustega. Jutustasime poole ööni ja siis läksime tuttu, sest Liil oli vaja minna laupäeval tööle. Hommikul visati mind Kaupmehe tänavale, kus ma sain veeta oma ülejäänud aja linnas. Õhtuks otse loomulikult olin ma jällegi oodatud Lii juurde ning hilistel õhtutundidel lendasin veel ka Mari-Anni juurde, kuhu jäin seekord ka ööseks. Manni juurest oli kerge pühapäeval Kaarli kirikusse tuterdada.

Teisipäeval toimus KIKi seminar ja sünnipäev. Nägin nii palju toredaid inimesi, peaaegu kõiki praeguseid ja endisi kiklasi ning uudiseid tuli nii aknast kui ka uksest. Edastan siinkohal kõigile omad õnnesoovid. Seminar oli lahe, kõige vahvam oli, et endised KIKlased ja külalised said kena kinkekarbi KIKi aastaraamatu, pastaka ja muu nänniga ja praegused KIKlased ei saanud miskit:-) Aga ega me kadedad ei olnud, jagasime oma nänni ja infot kõigiga. Peale seminari tegime üle tee pubis väikesed joogid ning siis kella 7ks olime tagasi Mustpeade majas. Kui KIKi 5 a juubelilt on mul meeles, et KIKile kingiti rahakassasid:-) siis seekord sai KIK endale puukesi - elavaid puukesi.
Meie ex-kiklased kinkisime KIKile kuusepuu endiste KIKlaste piltidega. Kes minevikku ei mäleta, sel puudub tulevik või siis kes minevikku meenutab, sel silm peast välja:-)No, ennastu tuleb ikka kiita. Igatahes on nüüd KIKis olemas jõulupuu ning meie kõik kenasti jõuluehte nöol seal küljes. I like it:-) Mõte tuli Kirstilt ja pool teostust minult. Vähemalt meil oli naljakas.
Mustpeade majast aeti meid kella 10 ajal õhtul välja, seega seadsime sammud üle tee Texsase pubisse. Tegime seal mõned joogid, lobisesime elust ja ilmast ning kella 1 ajal olin kenasti juba kodus (oma peatuspaigas).

Kolmapäeval käisin ema-isa ja Heleniga kohvikus Komeet (Anni Arro kohvikus), sõime ja jõime seal meiegi. Kuna teater algas kell 7 õhtul oli meil tervelt 2,5 h aega. Et kohvikusse jõuda, tuli meil tükk aega võidelda liftiga, ei tahtnud teine meid kohe mitte õigele korrusele viia, sõitsime üles ja alla, üles ja alla, aga me siiski jõudsime sinna kohvikusse ja saime kenasti ka istuma. Kuna juba pere linnas oli, siis võtsime ikka kõike ehk siis prae, mahla, kohvi ja koogi. Ai oli hää, isa tahtsi küll arve peale pikali kukkuda, aga kui arve neljaga jagada, siis ei olnud hullu midagi.
Teatrist. Käisin vaatamas etendust Hecuba pärast. Ütlen ausalt, et mul olid isegi kõrgemad ootused, aga ju see oli sellepärast, et ma olin seda etendust ikka kaua kaua oodanud. Tagant järele aga ütlen, et oli hea etendus. Kahju ainult, et kõik naljad meelde ei jäänud. Kui võimalk, tuleb vist uuesti minna:-) Peale teatrit aga algas kojusõit Räpinasse. Koju jõudsime varastel hommikutundidel, kell pool kaks, aga ikkagi kodus:-)

Neljapäeva ja reede hommikud veetsin Tartus hambaarsti toolis, aga midagi sai jälle tehtud ning juunikuus jälle. Seejärel olin tubli ja käisin jooksmas ning tegin esimesed ettevaatlikud rulluisu liigutused ilma pidurdustehnikata. Aga eks ma suvel püüan ikka paremaks saada - meil ju Räpinas nii head teed - neid lihtsalt peab kasutama. ja ja paljud sõbrad sai ka üle vaadatud.
Laupäeval oli sauna päev, lisaks sauna mõnudele nautisin ka söögimõnusid - kukeseene kastet, kartulisalatit, rabarberi kissell jne jne. Ma püüdsin muidugi neid kõiki korraga süüa:-)

Pühapäeval peale Räpinast tulekut korraldasid sõbrannad minu ärasaatmise terassil - terassiks oli Pirital asuv jaht, millega käisime lahel päikeseloojangut vaatamas. Oi, see oli nii lahe. Vahuvein, päikeseloojand, suituslatikas, juurvili, rabargerikook ja toredad inimesed ümber. Wow cest la vie cest la vie - mon vie.

1 comment:

Silva Kiili said...

Kodus on päike ja meri ja kõik mis vaja...:)