Kuidas ma vabad päevad sõpradega veetsin ja Belgiat natuke rohkem jällegi tundma õppisin

Kolmapäeva õhtul saabusid külalised - ees oli 5 päeva täis seiklusi, alustades võrratutest roogadest, mida me igal hommikul, lõunal ja õhtul sõime ning lõpetades toredate juttude ning kohtade külastusega.

Enne aga meie roogadest:
Kolmapäeva õhtul - boeuf bourgoingnon
Neljapäeval - brokkoli-suvikõrvitsa supp ja quiche
Reedel - Brugges, Lockedizes sõime lammast
Laupäeval - pajaroog kanast, kartulist, porgandist, sibulast ja sinihallitusjuustust, magustoiduks jäätis puuviljadega
Pühapäeval - eelmise päeva ülejääk täiendatul kujul ja õunakook
Esmaspäeval - pasta bolognese

Iga toidukorra juude kuulus muidugi kuulus Belgia kirsiõlu või vein ning päevadest ei puudunud ka kuulus Belgia vahvel. uhhh nüüd on ees päevad täis dieeti, ma ütlen:-) kuni järgmiste külalisteni.

Neljapäev
Selle päeva veetsime Brüsselis, tutvusime vaatamisväärsustega ning ülevaadatud sai ka shopingu tänav. Ma nüüd täpselt ei teagi, aga mingil hetkel (kas juba kolmapäeva õhtul või siiski neljapäeval) leidis meie reisiseltskonda tee ka Jean Claude (sõpradele Claude). Meelis vähehaaval kadus ning Claude võttis võimust. Ainuke viga oli Claudeil - ta ei osanud prantsuse keelt, lihtsalt eesti keel koos prantsuse aktsendiga:-)
Claude oma tuntud headuses (lennuki pealt tuli maha Meelis, aga Claude sai temast kohe võitu)
Claude/Meelis, Jaak, Signe ja Mari-Ann
Enne õhtusööki käisime veel ära ka Atomiumi juures ning õhtu oligi käes.

Reede
Sel päeval võttsime ette Oostende ja Brugge. Olid ju hiljuti ka Marko ja Jaan (Matvere ja Tätte) olnud Oostende sadamas, seega imetasime selle päeva - Marko ja Jaani jägedes:-)
Oostende sadamas Jaani ja Marko jälgedes
Oostendest tulime tagasi maismaa poole - Brüggesse. Käisime arvatavasti maailma väiksemas ja parimas shokolaadi poes kuivatatud õunu shokolaadis ostmas, Claude jõi kwak (konnakrooksu) õlut, tegime kohustusliku paadisõidu, linnatuuri ning õhtusöögi Lockedize pubis - lammas.
Maailma kõige väiksem shokolaadi pood DUMON - üks minu lemmikutest, hea et neid kuivatatud õunu harva saan:-)
Signe sõi moussakat, mina ja Jaak võtsime shoarma, Meelis ja Mari-Ann kebabi - kõik puha lammas.
Laupäev
Tutvusime sel päeval Euroopa kvartaliga ning sõime Jordani platsil ehtsaid Belgia friikartuleid. See päev oli natukene vihmane, seega peale Euroopa kvartalit suundusime veelkord shoppingu tänavale ja seejärel koju süüa tegema. Olgu öeldud, et igal õhtul toimus meil väike filmiõhtu.
Isuäratavad friikartulid - toidust ei ole kunagi küll...
Pühapäev
Hommikusöök Pain Quotidiennes, MIDI turg ja peale lõunat sõitsime Vallooniasse - Durbuysse - maailma väiksemasse linna, linna tiitli sai 1332 aastal ja Dinanti - Adolphe Sax (saksofoni leiutaja) on sündinud selles linnas. Dinanti jõudsime juba pimedas ning ülesse kindlusesse meid enam ei lubatud. Kui olin teel piletikassasse kuulsin korraga väga tuttavat häält, kes just tuli ülevalt kindlusest. No ja mis te arvate, kes mulle vastu jalutas...väikeses Dinanti linnas, õhtusel ajal...loomulikult armas Anu (minu endine kolleegi KIKist). Oh seda rõõmu ja imestust - kohtuda Anuga Belgias, kusagil väikelinnas. Kallistasime ning vahetasime kiirelt mõned read (ajasime juttu). Anu - tore oli sinuga kohtuda:-)
Durbuy oma kaunis ilus - ilusate inimestega
Dinant, kuhu me kahjuks jõudsime õhtupimeduses, aga siiski nägime linnakest ja kohtusin Anuga:-)
Esmaspäev
Pakkimine ja ärasõit - käisime jumalateenistusel, tegime viimase tiiru linna peal, viimane kriek pubis, viimane film ja lõunasöök ning tuligi sõbrad ära viia lennujaama. Jätsime hüvasti Claudeiga, sest tema jäi maha lennujaama (et ta sealt jälle teinekord peale võtta).
Teisipäev ehk täna kohtusin Sofiega, kes tuli Brüsselisse hommikusöögile ja minuga lihtsalt juttu ajama:-) Mul ju täna vaba päev. Homme aga trenni ja õigele ehk tavalisele toidule jälle - ei mingit gurmaanlust kuni järgmiste külalisteni või siis reisini - Barcelona:-) Jipi a jeee.
Suured tänud teile armasad sõbrad toreda aja eest ning järgmine kord jälle, eks:-)
Kaunitarid Brügges