Enne kui ma setude juurde jõuan pean ära ütlema selle, et eile esimest korda oma Brüsseli ajaloos võtsin ma pool päeva haiguslehte. Ärkasin hommikul peavaluga võtsin rohtu läksin tööle, midagi ei aidanud, lõuna ajal võtsin veel ühe rohu...ikka ei midagi. Kell 3 PM otsustasin koju minna end ravima ja magama. Uni olevat alati kõige parem ravim, aga kuda sa ikka magad kui pea valutab:-) Tavaliselt olen ma peavalust jagu saanud, aga seekord võitis siis peavalu. Tulin koju, heitsin pikali, lugesin häid mantraid, tukastasin ja õhtu poole hakkas ka peavalu järele andma. Igatahes läksin magama peavaluta ja tõusin täna hommikul peavaluta - uus ja helge päev oli algamas.
Täna oli päev nagu ikka, tegin tööd ja mõtlesin, mida vahvat õhtul teha ehk siis tulen koju ja vaatan telekat:-)
Aga läks teistmoodi. Piret, minu töökaaslane tuli küsima, kuidas oleks kõige otsem tee minna parlamendi juurde, et ta läheb setudega kohtuma. Nimelt oli Hr Padar setud endale külla kutsnud ja midagi oli toimumas. Kuna paar setut (kes Brüsselisse tulid) olid ka Pireti klassivennad...seega sidemed olid sees. Küsisin lihtsalt, et kas mina ka saan neid näha...ma mõtlesin oma väikese ajuga, et tegemist on mõne koosviibimisega (avaliku üritusega) kus setud laulavad, tantsivad, räägivad. Välja aga tuli, et tegemist oli õhtusöögiga, kus sai nii sõira, hapukurki, sealiha, kohupiimakorpi ja leiba ning lisaks seenepüreesupp, sealiha seentega ja tiramisut ning juurde ohtralt veini.
Söögi ajal võtsid setud laulu ja tantsu üles, lõpuks olime kõik tantsupõrandal ja jorisesime setulaule kaasa:-)
Tore õhtu oli ja väga ettekavatsematu - mis ongi võib olla kõige toredam. Minul oli au istuda ühes lauas ülesootkaga ning Hr Hardi Volmeriga, kes oli tulnud Pehmete ja Karvaste jaoks taustapilte filmima. Kella 9 ajal tulin aga rõõmsalt koju, hinges setud...tore kui naabrid ikka külla tulevad. Räpina ei ole ju setudest just väga kaugel.
Head vana aasta lõppu teile setud ja kaunist uut aastat!
No comments:
Post a Comment