Once upon a time...

Kätte jõudis märtsikuu ja aeg oli küps vanemad Belgias vastu võtta. Olin neid oodanud juba aastaid. Valmistusin vanemate tulekuks kohe nii, et unustasin üle vaadata lennuaeg. Minu mällu oli sööbinud 19:50. Muidugi pean tunnistama, et vaatamata sellele, et rääkisin ülemusele hommikust saati, kuidas mina täna varem pean koju minema, sest minu vanemad tulevad esimest korda Belgiasse, sain ma töö juurest minema 18:30...olin enda arvates graafikus. Ruttasin koju, et saaks söök valmis, laud kaetud ja vaip tolmuimejaga üle tõmmatud ehk siis WELCOME TO BRÜSSEL! Telefon! Ema! ... mis te arvate, mida minu süda tegi kui ema helistas (sest minu graafiku kohaselt pidid nad isaga veel rahulikult õhus olema), Tuli välja, et lennuk startis Tallinnast 17:15 ja oli Brüsselis 18:55...seega kujutage ette minu kulbi kukkumist, gaasi kinni keeramist ja ummistjalu toast välja joostes autosse istumist ja lennujaama sõitmist:-) Aga kuna vanemad olid (helistades) veel kusagil lennujaama sügavustes, oli mul veel aega. Jõudsin kiiresti lennujaama ja väikese helistamise peale sain ka oma vanemaid kallistada. Issi kinkis mulle roosi, mis on kuni praeguse hetkegi kõige paremas seisus on. Meie seiklused välismaal võisid / olid alanud.
Selle pildi tegime näitlikustamaks seda, kui nüüd ema-isa oleksid pidanud lageda taeva alla jääma...et siis nad oleksid saanud end katedraali ees sisse seada.
26. märts
Ilm oivaline (parem kui kaunil Eestimaal) äratus - väga vara. Esimest korda tegin silmad lahti 6:33, sest kuulsin suurest toast sosinaid ehk ärkamist. Pidasin vist voodis 7:30 vastu, seejärel ärkasin. Ema-isa oli isekeskis mõtisklenud teemal, kuidas kohvimasin käima käib ning voodi kokku. Tegin endale ka tassi kohvi, sõime hommikust, ning kuna Bruggesse oli veel liiga vara sõita, alustasime oma turistlikku ringkäiku Brüsselis. Laupäeva hommikul vaikses Brüsseli jalutada oli täitsa kosutav - ei pidanud turistide hordidega võitlema. Peale Brüsseli tuuri alustasime sõitu siis Brüggesse.
Auto pargitud (rongijaama parklasse, kus päev maksab ainult 2.50 euroraha) jalutasime Brügge südamesse...esimese asjana muidugi Dumon shokolaadipoodi kuivatatud õunu shokolaadis ostma ja seejärel "munaturuväljakule" esimest Belgia õlut jooma.
Selleks ajaks kui mina oma teadmised olin emale-isale edastanud ehk kõik turismi kohad olid ära käidud saime kokku Sofiega. Tema näitas meile veel esimest nö punaste laternate tänavat, mis tol ajal kandis nime pesutänav või siis kümblustänav ja Beguinage, see oli koht, kuhu kogunesid üksikud naised (üks kindel linn ja varjupaik), kes polnud abielus ja neil ei olnud nö kaitset. Ühesõnaga lugege lingilt täpsemalt.
Õhtul käisime Oostkampist Sofie, Marie ja Lisaga söömas ja peale seda sõitsime jälle kodu poole.
Sofiega Brügge kohvikus:-)
27. märts
See päev oli mõeldud puhkuseks ja meie sõitsime seks puhuks Atomiumi juurde ning päikeselise päeva puhul külastasime ka Mini-Euroopat. Peale seda võtsime trammi transpordi ja jõudsime minu töö juurde. Emme-issi nägid ära koha, kus mina töötan ja kus Siim töötab ehk siis tulime minu töö juurest otse Euroopa kvartalisse. Õhtuks olime kutsutud Kerli juurde, kus sõime oma kõhud head ja paremat täis. Seekord ikkagi õigel ajal, ehk siis kell 6 õhtul. Teistel päevadel oleme saanud õhtusöögi kella 8-9 ajal õhtul ja tuleb tõtt tunnistada, nii hilja õhtul õhtusöök eestlasele ikka hästi ei mõju. Seega saime Kerli juures täpselt õigel ajal süüa ja muidugi oli laual kartulisalat ning pitsamoodipirukas, lisaks isetehtud kook - oi, kuidas kõik maitses ikka hästi.
Käisime Mini Euroopas ja issi püüdis teha kurja viikingu nägu - otsustage ise, kas õnnestus või mitte.-)
28. märts
Selle päeva võiks nimetada "tädi on kadedusest roheline, eriti kui ta veel pilte näeb" - käisime Keukenhofis. Siinkohal tahaks öelda wow - kuna Keukenhof avati alles reedel, siis igapäevaga läheb see kant aina ilusamaks ja lillelisemaks. Koht on avatud maikuuni, meie olime ühed esimesed külalised ning kõik ei ole veel täies hiilguses, aga ohetamist ja ahetamist jätkus meilegi. Emme ei suutnud tükk aega sellest lummusest välja tulla, nii ilus oli, et nutta oleks tahtnud. Veetsime seal tubli 5 tundi.



Minu õnnelikud ema-isa - 35 aastat abielu:-)
Oh, neid pilte oleks ju nii nii palju, mida võiks siia panna, aga eks kõige parem oleks teil kõigil ise seda oma silmaga näha. Soovitan soojalt! Meie igatahes saime väga toreda päeva osaliseks - kevad on täies hoos.
29. märts
Sõitsime Pariisi ja nägime Pariisi, alustasime Montmartre mäelt ning lõpetasime Notre Dame juures. Päev oli pikk, ilus, oivaline, aga kindlasti ka väsitav. Rongijaama jõudes kasutasime toorest jõudu, keegi midagi enam ei rääkinud ja kõigil oli südames soov istuda...ei enam jalule tõusta, külm vann...aga siiski oli meil väga tore päev, saime väikese sabina vihma ja ema-isa said esimese selle aasta äikese ka:-) välgutas teine seal Pariisis. Tegelikult oli ilmataat igati ikka meie poolt, ning muidugi kui tahad tõesti tunda, et olen Pariisi tuleb seal vähemalt nädal aega veeta...ei tohi kiirustada...aga meie läbisime nii või teisiti väikese maratoni kõigi nende päevade peale. Kui mõelda sellele, et pidevalt olime jalul ning andsime aga kandadele valu. Meil olid sportlikud päevad:-)
Montmartrele minek
Moulin Rouge
Esimene Starbucksi kohvi, pühandusega Jaanikale:-)
Käsikäes Louvre juures - Paris grand amour
Rodin aias koos Rodin "Mõtleja" ja Eesti mõtlejaga
Viimane atraktsioon enne rongijaama kõndimist - Notre Dame...pikk päev on seljataga, aga ema-isa jäid kõigega rahule ning täitsid oma hinge kevadega.

Mul on nii heameel, et sain näidata vanematele oma koduküla ning lähedal asuvaid vaatamisväärsusi nagu Keukenhof ja Pariis ning Brügge. Täna, 30. märtsil said meie seiklused otsa, ema-isa sõitsid tagasi Eestimaale võttes kaasa sooja kevade ning mina lähen homme tööle ning jään ootama uusi külalisi ning elan kevademeeleolus edasi. Suured tänud teile armsad vanemad, et vastu pidasite ja end hästi tundsite.