Laupäeva hommikul võtsin rongi ja sõitsin Calais´se, et alustada Normandia vallutamistega. Auto ootas rongijaamas ning reis võis alata. Vähemalt kolm ööd sain kenasti dussi all käia ning 21. sajandi hüvesid nautida...nagu wifi ühendus ja muu. Esimene peatus ja lõunasöök oli Honfleuris. Imeilus väike linnake, mida lihtsalt peab nägema? Ja peale seda suundusime rannikuäärt pidi Villerisse, kus oli meie esimene ööbimine. (Hiljem kui ma saan oma hiire kuidagi arvutil tööle, püüan ka mõned pildid lisada).
Pühapäeval võtsime ette Normandia vallutamise lahinguväljad II maailmasõda. Üht-teist ma ju sellest teadsin, aga ütleme ausalt, nüüd tean rohkem. Esimese peatuse tegime Pegasuse muusemis, kus sai ka filmi vaadata Normandia landing. Huvitav oli see, et need lennukid mis Inglismaalt õhku tõusid ja Normandias maanduma pidid ei lennanud pärast maandumist enam kunagi...nimelt oli maandumine õnne asi, kas jääme terveks või ei? Mina ei oleks vabatahtlikult nendesse lennukitesse läinud. Muide kui neid lennukeid katsetati, siis harjutuste käigus said ka väga palju sõdurid surma. Aga see selleks, ma niikuinii panen detailidega mööda, seega pole mõtet ajaloo tundi siin blogis korrata.
Õhtu lõpetasime Omaha rannal ning ameeriklaste surnuaial. Tuleb öelda, et üks ilusamaid randu ning sakslastel oli tõesti hea ülevaade kõigest, mis merel toimub ning kui rannal seisad, siis saad tegelikult aru, mis nii paljud sõdurid surma said.
Esmaspäeval käisime Bayeux´s, muuseumis, kus asub 70 m nö linalugu, kuidas Willam vallutaja käis Inglismaad vallutamas. Kui ma jälle detailidega mööda ei pane, et kes keda vallutas. Aga lugu on kirjutatud / tikitud linale, mis on 70 m pikk. Muuseumisse sisenedes antakse sulle masin, millega saad lugu kuulata ning siis käid vaikselt 70 m lina läbi, peale seda käisime veel Bayeux katedraalis ning edasi sõitisme alla Mont St Micheli. Mont St Michel peaks olema linn ja klooster saarel, kuid inimtegevuse tagajärjel vett enam seal ümber eriti ei ole. Muidugi on seal kandis tõusud ja mõõnad, aga ikkagi...meie olime sunnitud auto jätma 3 km kaugusele "saarest". Kahjuks sattusime sinna väga valel ajal, sest rahvast oli ikka väga palju ning rahulik liikumine ei tulnud kõne allagi...sama, mis Louvres Mona Lisa maali vaatama minnes. Saime kuidagi üles mäkke ning seejärel tulime müüriäärt pidi alla tagasi. Seejärel võtsime suuna tagasi üles Amieni linna.
Teisipäeval vaatasime Amieni linnas ringi, kus asub üks ilusamaid ja uhkemaid katedraale ning linna kutsutakse hellitavalt "väikeseks Veneetsiaks". Kuna teispäev oli ametlik puhkepäev, siis linn oli suht välja surnud ning midagi suurt seal teha ei saanud (siinkohal ma mõtlen, poodlemist ehk siis siidri ja calvadosi ostmist) või olime lihtsalt liiga varased turistid linnas ja kõik kohvikud olid veel kinni.
Reis oli vaikselt läbi saanud ning aeg oli võtta suund tagasi Calais poole, kuna jõudsin varem rongijaama ja mul õnnestus pilet ümbervahetada oli kodus juba kell 6 õhtul.
Selline see reis oli. Jälle midagi uut nähtud ja kogetud...aga järgmine kord valin ma seltskonda, kellega reisile minna hoolikamalt.
PS! Pildid saabuvad nii pea, kui ma suudan noolte ja klaviatuuri abil neid lisada...hiirt (mida ei ole) kasutamata.
No comments:
Post a Comment