Kuidas ma Soomes pulmas käisin

Et mitte oma "fänne" / lugejaid ära hirmutada, püüan et kokku võtta ja kõik tähtsa üles kirjutada. Niisiis peale minu puhkust Eestis, sättisin end 5. jaanuaril Soome poole teele. Helsingis kohtusin sõbranna Mariga (kes tuli Eestist laevaga), võtsime rongi Vaasa ja olime õhtul lumises linnas. Esimene lumi ja isegi väike libedus. Peatusime Mariga Ifö internaadis, mis oli kohe Vaasa vangla kõrval.

Pulmad toimusid järgmisel päeval kell 14 kirikus ja seejärel pidu kusagil Vaasa kogudusemajas. Hommikul oli täpselt nii palju aega, et ära pakkida meiepoolne kingitus pruutpaarile ja teha väike kiire jalutuskäik Vaasas.
Mari tehtud lapitekk
Ja nii me selle teki ära pakkisime:-)
Kuna Vaasas meil eriti ringi vaadata ei õnnestunud, siis selle linna kohta ei oska ma midagi öelda/lisada. Pulmad toimusid Vaasast väljas kusagil saare peale ning sinna oli oma 30 minutit sõitu, meie jõudsime kohale täpselt sel hetkel kui pruutpaar oli valmis kirikusse astuma...meie siis tormasime ees ja nemad tulid järgi...eestlaste täpsus on ikka oivaline:-). Kui kell 14, siis kell 14.
Rael ja Henrik
Peale teenistust, istusime autodesse ning sõitsime peopaika. Kuna minus on nii palju emotsioone ning ma püüan diplomaatiliselt asjale läheneda, siis peost mul ei olegi midagi väga rääkida...istusin kusagil üksi (meid eestlasi või siis üksikuid pandi millegipärast eraldi istuma...pidu oli kolmes toas), pidu sai läbi kell 9 õhtul, Raelil ei olnud kahte minutitki, et sõpradega, kes kaugelt tulnud, rääkida...seega...las jääb.
Ainuke pilt, mis meil õnnestus 5 sekundi jooksul teha.
Järgmisel päeval sõitsime Mariga Helsingisse, leidsime hosteli üles, käisime öist Helsingit vaatamas. Oli külm ja lumine, lõpuks oli saabunud talv...mina ainult ei olnud vastavalt riides (püksid olid liiga õhukesed).

Pühapäeval saatsin Mari kenasti Vikinguga Eesti poole teele, ise aga sain Miiaga kokku. Käisin Miiaga koos Taanis koolis ning temaga jagasin ka ühikatuba. Me polnud teineteist üks 10 aastat näinud. Seega kohtumine oli igati tore, saime tervelt kolm tundi lobiseda, kui tuli aeg end lennukile sättida.
Silja ja Miia...endiselt kaunid ja ilusad...aegumatud.