Lumetreening Brüsselis

Olen küll Põhjamaalt ning lund ei karda, aga siin Belgias käivad need lumeasjad natukene teistmoodi. Kuid siiski olen end kenasti varustanud talvesaabastega (Eestist ostetud) ja talvejopega. Reedel tööle minnes ja nina külmetades mõtlesin, et oh, kõndida on külmas küll tore, aga pooles pargis (kõnnin nimelt jaanuari algusest alates jala tööle ja koju) tahaks metroo võtta. Külm lausa näpistas kintsud otsast...
Selline vaatepilt avanes siis hommikul pargi purskkaevust, natukene veel ning uisuväli on valmis.
Peale lõunat hakkas muidugi kohevat lund sadama ja kella 4st õhtul olid ummikud kõikjal. Paar minu töökaaslast sõitsid oma 2,5 tundi 15 km koju ning Antwerpenist-Brüsselisse sõitsid inimesed 8 tundi. Uudistes rääkis et ummikuid oli 1300 km ulatuses. Aga kui inimesed arvavad, et suverehvidega talvel saab sõita, siis ma ei imesta ühegi ummiku üle:-).
Töölt tahtsin lahkuda juba kell 6 ajal õhtul, aga siis nagu ikka reedel sööstsid sisse kiired asjatoimetused nagu üksuse aastaaruanne jne. Seega lõpetasin kell pool kaheksa ning sammusin koju.
Pargi purskkaevust oli saanud selline vaatepilt, lumine ja väga valge:-) ning lisaks...
...leidsin veel pargi äärest punase krokodilli...hetkel ma ei oska veel sellele punasele krokodillile tähendust anda, et kas see on lumekunst või hakkab sinna krokodilli ümber ka midagi/kedagi lisanduma.
Laupäeval käisin linna peal, nii tore ja rahulik, sest tavaliselt on Brüsseli laupäevad rahvast tulvil, aga nüüd lumega - rahu ja vaikus. Siiski jalakäijana oli üsna raske linnas liigelda, kuid see-eest said jalalihased treenitud. Et mitte kukkuda tuli pidevalt pingutada oma kõiki jalalihaseid, sest lumega ma saaksin veel hakkama, aga kui tänavasillutis või kõnniteed on kaetud libedate kividega ning lisatud sinna veel lumi ja arvatavasti ka sool, siis oi oi oi.
Üks põnev asi, mis linnas silma jäi oli see, et kõige rohkem inimesi kohtasin ma linnas jalanõude poes...kõik ostsid endale sooje jalanõusid. Oh Belgia ja lumi - see ei käi kohe mitte kokku.