Lumine Tallinn

Jälgides ilmateadet, teadisn et talvejope on igati päeva korras, aga millegipärast ei tulnud mul pähe seostada talvejope kohe ka sooja salli ja käpikutega. Saabusin Tallinna liraka salli ja nahast sõrmikutega. Karin oli lahkel nõus mulle lennujaama vastu tulema ja sealt edasi läksime Kärdu juurde minu saabumist tähistama. Tegime seda vahuveini ja väikese juustu saatel. Maitsev kurk oli ka laual. Mingi hetk otsustas Karin koju tudile minna ja nii meiegi seadsime endid põhku.
Laupäeva hommikul helistas Anneli ka uuris kuidas me suhtume piimakohvisse, et tema tuleks ja kohe tooks meile kohvi. No mis meil selle vastu saab olla. Mõeldud-tehtud. Hüppasin kiirelt vannituppa, tegime endid korda ja jäime hommikukohvi ootama. Enne Anneli ja Koidu tulekut katsime hommikusöögi laua ja kui kohvid kohal olid alustasime branchiga. Mingi hetk Anneli ja Koit lahkusid ja meie läksime linna peale. Saime Kariniga kokku Kristiine keskuse ees ja seejärel otsustasime Piritale looduse rüppe minna.

Jää praksus, metsarada oli täis suusatajaid ja külm näpistas kintsu...aga mingi aeg ei lasknud me endid sellest häirida.

Lumakahur toodab lund. Siiski metsas piisavalt viibitud läksime Rõõmsa Räime juurde Klaus kohvikusse, kus võtsime kiirelt kohe piimakohvid ja tegime endil suu magusaks.

Suu sai magusaks.
Õhtul käisin mina aga teatris. Sõbranna Diana viis mu Hobuveskisse "Lantimiskunstnikud" etendusele. Kohal olid mõlemad lavastajad nii Diana kui ka Paavo Piik ja nalja sai tõesti. Muidugi võis asi olla ka selles et eelmisel päeval toimus Panso pidu...aga mina sain oma naeru kätte nii kaaslaste kui ka etenduse näol. Tore oli teatris käia ja tore oli naerda ja tore oli Diana seltskonda nautida...mida võiks ju alati rohkem olla. Peale etendust läksime veel ka Linnateatrisse, kus Diana näitas oma töö kohta (tuba) ja seejärel läksid meie teed lahku. Kes koju, kes sõbranna juurde õhtusöögile (mina läksin siin Kärdu juurde õhtusöögile). Nii et kui teil vähegi võimalik, siis minge teatrisse "Lantimiskunstnikud" vaatama.
Pühapäeval olime Kärduga väga tublid, kuna oli 2 detsember ja kätte oli jõudnud advendi aeg, siis otsustasime Kärduga kirikusse minna. Nägin ära mõned tuttavad, käisin armulaual ja peale seda läksime Kärduga Josephine kohvikusse Vene tänaval veel ühte hommikukohvi jooma.

Oodates Kärdukest...et saaks juba teha esimese kohupiimapiruka ampsu. Peale seda tiirutasime vanalinnas ja kui kell täpselt õige aeg oli, siis kiirustasime raekoja platsile et teha kiire tere ja kallistus Moonikale ning seejärel juba setu maffia naised kokku kutsuda ning üks ütlemata tore lõuna teha. Lii saabus Raeapteegi poolt, Karin saabus Harju tn poolt, meie olime Kärduga kella all:-). Lõunasöök toimus kohas nimega Kompott. Lii suutis meid eelnevalt muidugi eksitada koha nimega Sahver...aga no tõesti Sahver või Kompott - mis vahet seal ikka on.

Pilt räägib ikka rohkem kui tuhat sõna, seega kohas nimega Kompott siseruumidest võib leida sahvri:-)
Peale pikka ja toredat söömaaega läksime neiukestega raekojaplatsile.

Meie aastal 2012

Ilusti kohe pikkuse järjekorras:-)
Päevake oli märkamatult õhtusse jõudnud, Hr Savisaar oli vahepeal linnakuusel küünlad süütanud ja pidu käis platsi peal täies hoos. Enne Kärdu juurde minekut sain veel korra ka Kairi ning tema suguvõsaga kokku, rääkisime kiirelt jutud ära (vähemalt ülevaade sai antud), otsisime jõuluvana (kes kahjuks jäigi leidmata ja Kairil ei õnnestunud edasi anda oma auto Volvo soovi), aga leppisime kokku, et uus kohtumine tuleb paika panna...ilma laste ja sugulasteta:-) Eks siis paistab, kas õnnestub või mitte - lootus sureb ikka viimasena.