Tagant poolt ette poole

Alustan siis kõige värskematest uudistest ning vaatame, kui kaugele välja jõuan. Eile oli tore päev, lõunal käisin Raeliga, kes on Soomest koju käimas ning õhtusööki nautisin Brüsseli kolleegi Pekka ja tema perega. Minu hetke üheks lemmikkohaks on Roosikrantsi tn Mamo söögikoht.

15-17. august

Reede õhtul (minul juba päeval) hakkasid vaikelt Koppelmaal toimuma ettevalmistused suureks 80 a juubeliks (40+40). Ostsin kingid, koristasin toad:-) ja sõitsin nö maale (15 km linnast välja). Õhtuks tehti hakkliha kastet ja kartuliputru (nimelt peretütar tuli Kreekast praktikalt tagasi), kuid eelroaks olid vähid. Minu esimesed.

Laupäeval vaatasime varud üle, korra käisime üht-teist juurde ostmas, aga kell 18 rahvas vaikselt kogunes, pillimehed panid pillid häälde ning pidu võis alata. Mängiti isetehtud disk golfi, võrkpalli ja lauatennist. Söödi head ning paremat ja mina õppisin õhtu jooksul kenasti moijoto jooke tegema, nii sprite kui ka vichy veega. Järgmiseks hommikuks oli käsi küll valus (uhmriga toimetamisest), aga see-eest uus oskus juures.

Pühapäeval tõttasin aga tagasi linna, sest saabumas oli Bertine (Brüsseli sõbranna) Stockholmi laevalt. Nimelt võtsid Bertine ja Philip ette Stockholmi ning Baltiriigid. Minu toredaks ülesandeks oli tagada nende tore päev Tallinnas. Alustasime vanalinnast, edasi liikusime üles Toompeale, sealt tegime ka esimese peatuse sellises toredas söögikohas nagu Piip ja Tuut. Ja loomulikult tutvustasin neile kohe ka eesti mulgiputru ja mannavahtu.
Peale erinevate vaateplatvormide suundusime Balti jaama, turule ja sealt kaudu siis Telliskivi Loomelinnakusse. Eks tuleb ju kallitele külalistele näidata erinevaid kohti, mida guidebook ei sisalda. Peale loomelinnakut suundusime aga Klausi (kalaturu lähedal asuvasse kohvikusse), tegime seal õlled ja siis kultuurikilomeetrile (Patarei vangla, Lennusadam ja Noblesseri sadam).

12. august

Külastasin koos toredate KIKi kolleegidega endist KIK ülemust Kalevit Türi kandis.

9-10. august

Reis Hiiumaale. Ma võiks täitsa nimetada seda üheks suve tippsündmuseks. Plaan oli vana Apollo punt kokku ajada ning Kristale Hiiumaale külla põrutada. Nimelt oli Krista Prantsusmaalt tütardega siin suvitamas. Mingi hetk olin ma ise sõidukaaslaseks ning Kärt, aga viimasel minutil ühines meiega veel ka Elina. Seega mina, Kärt, Elina põrutasime laupäeva hommikul Hiiumaale, tehes kohvi ja ujumise peatuse Keilas, Elina juures.
Hiiumaa võttis meid hästi vastu, väheke pilviselt, kuid autosõiduks ideaalne ilm. Sõime Krista ema juures kooki, jõime kohvi ning siis sättisime endid teele. Esialgu võtsime suuna Kõpu poole, tehes igal pool kus võimalik peatuseid ning fotosüüdistusi. Elina ja Kärdu idee oli merd ja vett vältida ning nad tõesti püüdsid teha seda võiduka lõpuni, aga sellise palavusega ning Hiiumaal...see väga hästi ei õnnestunud. Üllatuskoht meie jaoks oli Kalana sadam. Oleksime tahtnud seal heameelega ka süüa kuid sel hetkel 17:30-19:00 suleti kööki. Ega's midagi me võtsime õlut, nautisime seltskonda, head ilma ja hiiu nalja. Kõht aga läks siiski vaikselt tühjemaks ja me otsustasime mingi söögikoha enda jaoks välja võluda. Nimelt on Hiiumaal maailma parim pitsa, seda me siis jahtima läksimegi. Pitsa koht asub Roograhu sadamas, ehk Kärdla lennujaama külje all. Ja tõesti, peale pikka ootamist, mis tasus end kuhjaga ära, oli tegemist ühe äärmiselt hea ja vapustava pitsaga.
Päev vajus õhtusse ning me hakkasime endale ööbimiskohta otsima. Krista abiga leidsime ühe mere äärse telkimiskoha ja panime telgi püsti. Kuna telk oli kahekohaline, siis mina ja Kärt olime telgis ning Elina magas autos. Kui palju meist keegi nüüd magada sai, aga ööst sai hommik ja ees oli pikk päev saarel.


Kärt, Krista, Elina, Silja 2014

Roograhu sadama parim pitsa

Kalana sadamas

Pühapäeval läksime hommikul Krista juurde pannkooke mustikamoosiga sööma, sest mis pühapäev see ikka on, kui pole pannkooke:-) Enne käisime veel Kärdla sadamas suplemas, et ikka hommiku optimism (minu puhul siis) ja kontide kangus (Elina) naha vahelt välja saada. Kui kõik olid kenasti kõhud täis söönud tegime väikese tiiru Kärdla linnas ning seejärel asusime Kassari poole teele. Vallutasime tüdrukutega Sääre tirbi, käisime Lest ja Lammas kooki söömas, vaatasime ära ka sadama, kust saab kõige lühemat teed pidi Saaremaale ning seejärel külastasime Krista vanaema maja, mis kahjuks on praeguste omanike (mingid soomlased) poolt hüljatud.

Enne keskööd tuli aga praam tagasi mandrile võtta, et reipalt esmaspäeval tööpostile naasta.

Perepilt meiega:-) otse loomulikult

2. august

Olin kodus Räpinas ja külastsin setumaa kuningriigipäeva. Ilm oli kuningriigipäevale kohane (päike) ning rahvast jagus igasse staadioni nurka. Uudistasime laata, kuulasime seto leelot ja tegin uue ülemsootskaga pilti...sel hetkel ta muidugi veel ei olnud ülemsootska:-)



Ülemsootska Annela