Saturday, April 19, 2008

Bowling

Reede (18.04), ees on nädalavahetus. Sõber kutsus mind Pirita kloostrisse õhtusöögile ja seejärel mere äärde jalutama. Oli teine tulnud just paar päeva tagasi Iisraelist. Seega oli jutte, mida rääkida - kuigi temaga on alati millest rääkida - ükskõik, kas või jalgratta kodaratest:-)

Õhtusöök söödud otsustasime mere äärde minna. Eesti kevad on sellepärast võrratu, et peale kella keeramist lähevad ilmad pikemaks, päikest näeb rohkem ja tuju on rõõmsam.

Loomulikult mere äärde me sõna otseses mõttes ei jõudnudki - teel sinna otsustasime sportlikuma tegevuse kasuks - bowling Pirital. Mõeldud-tehtud. Võtsime raja number 3 ja mäng võis alata. Pean siinkohal üles tunnistama, ega ma suur bowlingu kuninganna ei ole, aga väga palju mööda ka ei pane.

Loomulikult ei olnud ma oma sõbra osavusest bowlingu maastikul teadlik, seega jälle natukene targem mina. Hää, kui sõbrad jätkuvalt üllatada oskavad. Olgu siinkohal ära öeldud, et tegemist on Eesti koondislasega lauatennises ja 1991. aasta Eesti meistriga või oli see lausa CCCPi meister. Aga see selleks - mänge oli kokku 9, ei mäletagi enam. Ja mina võitsin neist tervelt - kaks, jah kaks, mille üle olen ma väga õnnelik. Ühe mängu skoorid ületasid maagilise 100 punkti , mis minu puhul ei ole väga tavaline. Hää sõber jagas mulle bowlingu õpetust ning seda, mida rajal tuleb jälgida. Seega viimane mäng, mille mina võitsin, oli võidetud täna tema õpetustele.

Lahe...jällegi midagi selgemaks ja paremaks lihvitud. Samuti on täna märgata/tunda, et olen miskit sportlikku teinud, sest teatud lihasgrupid on millegipärast valusad või ütleme tundlikud - seega tean täpselt, kuhu bowling kõige rohkem mõjus.

Bowlingu vahepeal rääkisime teemal minu ja tema oskused, tugevused, paremused ehk siis milles tema parem on ja milles mina parem olen. Ainuke asi, mis korraga pähe kargas oli see, et mina olen pärist Räpinast ning minu vanaisa oli Adolf Vaigla, muudes asjades on tema minust eest...aga ta minust ju vanem ka, nii et küll ma jõuan. Mõned näited, mida me võrdlesime - reisimine, keeled, sport, raamatud, toit jne jne - aga eks see kõik oli selline sõbralik tögamine - sõbrad võivad seda teha. Tema võit 7:2 - iga bowlingu unistus. Aga ükskord tuleb aeg, kui pirrud löövad lõkendama....ja oi kui ma siis nende kuulidega vehkima hakkan. Olge rõõmsad ja veetke sõpradega rohkem aega koos.

No comments: