Tegelikult pean vist natukene ajas tagasi minema ja rääkima Meeleheitel Koduperenaiste Klubist. Alguse sain see enam kui aasta tagasi. Üleskutse oli lihtne, naised - saagem kord kuus kokku, lapsed ning mehed jäävad koju.
Meil on tosin perenaist, kokku saadakse kord kuus neljapäeviti, iga kord on üks perenaistest kostitajaks, teemad pakume välja ühistel õhtutel, sööme head ja paremat, käime teatris, kinos, uisutamas, räägime raamatutest, vaatame filme, teeme küünlaid ühesõnaga - naistejutud ja tegemised.
Maikuu oli minu kord meeleheitel perenaised külla kutsuda, ma küll ei saanud kõiki perenaisi vastu võtta, sest teekond Brüsselisse kulgeb siiski lennukiga, aga kolm musketäri oli kohal. Nüüd aga teile kõigile ja perenaistele lühiülevaade meie vahvatest päevadest Brüsselis.
Meie kõik päevad algasid kena ja rahuliku hommikusöögiga. Eesmärgiks võtsime kõndida võimalikult palju, et ikka kõik siin elus oleks tasakaalus. Toitusime hästi, selle nimel tuli aga ka vaeva näha.
Esimesel päeval tutvusime kesklinna piirkonnas ehk minu linnajaoga. Jalutasime vanalinnas, kaubandustänaval, uurisime pissiva poisikese kuju, uudistasime vikerkaare poiste piirkonnas ning õhtu lõpetasime kohalikku rooga maistes - pajaroog, loomaliha küpsetatud tumeda õllega, kõrvale friikartulid.
Esimesel päeval tutvusime kesklinna piirkonnas ehk minu linnajaoga. Jalutasime vanalinnas, kaubandustänaval, uurisime pissiva poisikese kuju, uudistasime vikerkaare poiste piirkonnas ning õhtu lõpetasime kohalikku rooga maistes - pajaroog, loomaliha küpsetatud tumeda õllega, kõrvale friikartulid.
Teisel päeval tutvusime Euroopa kvartaliga ning sõime Brüsseli parimaid friikartuleid, nii oli vähemalt kirjas raamatus. Püüdsin meeleheitlikult ka mustade linnaosa leida, aga see ei õnnestunud. Rääkides oma töökaaslasega tuli välja, et piirkonna nimi on matonge ning kui me läksime minu juures Louise piirkonda, siis oleksime pidanud varem juba tänavate vahele keerama, siis oleksime kohe seal piirkonnas olnud. Olime väga lähedal sellele piirkonnale, aga siiski ei suutnud leida seda piirkonda. No jah, midagi peab ka teisteks kordadeks jääma.
Kolmandal päeval põrutasime Brüsselist välja Flaami poolele, käisime Brugges. Päev oli kena ja turiste oli sel päeval palju. Aga ega meie ei lasknud ennast sellest heidutada, tegime oma olemise heaks ja nautisime kõike mis teele sattus/jäi.
Brugges olime terve päeva ja kindlasti jättis see väike vahva linnakene minu armsatele külalistele toreda mulje. Väike aga armas.
Pühapäeval käisime väljas hommikust söömas ja seejärel MIDI turul lille jahil. Mina sain endale kenad lilled rõdule, Marku (Mari-Ann) sai endale kaks imeilusat orhideed ja Siku kena kotikese. Magustoiduks ostsime kaks küpset ananassi.
Selline vahva pikk nädalavahetusel oli meil täis nalja, naeru ja puhkust. Mina jäin meie tegemistega väga rahul ja võin õnnelikult öelda, elagu meeleheitel koduperenaised. Olen küll Brüsselis, aga alati kui neljapäeviti mõni kohtumine on, olen ma mõtetes teiega.
Selline vahva pikk nädalavahetusel oli meil täis nalja, naeru ja puhkust. Mina jäin meie tegemistega väga rahul ja võin õnnelikult öelda, elagu meeleheitel koduperenaised. Olen küll Brüsselis, aga alati kui neljapäeviti mõni kohtumine on, olen ma mõtetes teiega.
No comments:
Post a Comment