Eluvõlu on sõbrad, pere ja reisimine: Troyes-Pariis-St Remy

Saabusin Troyesse ning astusime Jaanikaga Iiri pubi poole - õhtust sööma. Peale suurepärast õhtusööki astusin kenasti trepist alla ja olingi järsku põlvili, kotid kahtelehte laiali aga ikkagi kindlalt pihus. Peale mõningaid sekundeid, kui mitte keegi mulle appi ei tulnud (tormanud), otsustasin ise püsti tõusta, end puhtaks kloppida ja püstipäi Iiri pubist väljuda. Olgu öeldud, et Jaanika oli selja taga kas shokist tumm või naerust kõver. Igatahes tehti meile kenasti Iiri pubi välisuks lahti ning manitseti, et olge ettevaatlik, siin on ka aste. Nii ma siis Iiri pubist välja tulin.

Läbi jõuluse linna jalutasime Jaanika Troyes kodu poole. Vahetasime jõulukinke ja mina seadsin oma sammud pessu. Käteräti tahtsin riputada vannikardina toru peale, mis peale kardin otsustas seina pealt maha sadada. Lõpp hea kõik hea, saime toru seinale tagasi ja mina dushi alla. Esimesed juhtumised olid paljutõotavad.

Järgmisel päeval tegi Jaanika mulle väikese tuuri Troyes. Mõelda vaid, et selles väikeses Troyes linnas on nii nii palju katedraale - kui õigesti mäletan, siis 4 katedraali või vähemalt nad nägid kõik välja kui katedraalid, üks muidugi kõige suurem ja arvatavasti ikkagi peakatedraal. Jaanika ei olnud selle aja jooksul sinna veel oma jalga tõstnud, nüüd - enne jõule parandasime ka selle vea.

Seejärel läks Jaanika kooli ja mina outleti, ikkagi Lacoste sünnilinn. Õhtul põrutasime rongiga Pariisi ja sealt edasi St Remysse, kus ootas meid Krista. Kiire õhtusöök ja põhku, et saaks juba järgmisel päeval Krista ja lastega jutustada.

Tore oli jälle Kristat, ristitütart ja Elizabethi näha. Simonit sel päeval ei näinud...kuid alati on ju järgmine päev, eksole. Peale lõunasööki läksime Jaanikaga Pariisi, et näha õhtust linna jõulutuledes. Jalutasime Montmartrele, edasi Lafayette kaubamajja (pissile), Madeleine väljakule ja Champs Elyseele - kõik meile vajalikud kohad sai läbi käidud ja vaadatud.

Pühapäeval tegime pika jalutuskäigu St-Remy-les-Chevreuse´is ning koju tulles avasime pidulikult Troyest kaasa toodud ehtsa shampuse. Tühja kõhu peale see just kõige parem mõte ei olnud, aga muidu maitses jooks hää. Ning ei läinudki kaua aega, kui koju saabus Simon. Saime temalegi enne reisu tere ja head aega öelda.

Pariisi põhjajaamas tabas meid muidugi 40 minutit rongi hilinemist ning samas olime pealtnägijad ka taskuvaraste tegevusele. Oh nad varastavad telefone lihtsalt su silma alt, et ei saa arugi. Meilt ei varastatud, aga midagi seal meie lähedal toimus igatahes. Ning ega üks ei toimetada, ikka kahekesi, üks tuleb ja mängib lolli ja teine senikaua rahulikult tegutseb. Uhh kurjaks teeb kohe selline asi. Kõik tundub kuidagi nii tobe ja jahmatama panev, et isegi karjuda ei oska:-) - näe varas.

Brüsselis tegime kiire tee ja võileiva ning asusime linna uudistama. Tahtsin Jaanikale Brüsseli kesklinna jõulutuledes näidata ning võib olla ka kusagil väikese hõõgveini teha, kuid selleks ajaks kui meie jõuluturule jõudsime, olid kõik kioskid juba kinni ja ei mingit hõõgveini. Nii me siis haarasime kohalikust poest kirsiõlu ja tulime koju - pilte vahetama. Selline tore reis oli mul Prantsusmaale.