Pikk nädalavahetus Londonis

Neljapäeval jõudsin kenasti rongiga Londonisse ja toimus kohtumine Merikese ja Kirstiga ühes imearmsas Conserto kohvikus Picadilli circuse juures. Ma muidugi oma "kohvriga" (seljakotiga) ei hiilanud, aga tegelikult oli mul üks kott lisaks kaasas. Peale seda läksime ja otsisime koos minu hotelli üles. Kahjuks tuli kurvastusega tõdeda, et me ei elanudki nii nii lähedal üksteisele. Minu hotell asus Paddingtoni jaama lähedal ja nende hotell asus Victoria jaama lähedal. Aga kõik on ju lahendatav Londoni metrooga.
Minu sain endale millegipärast nelja voodiga hotellitoa - maga või iga öö erinevas voodis, aga hind oli ikka üks. No tegelikult oli lugu selline, et ma olin endale bookingud doublebediga toa ehk siis et mina ja keegi veel, aga hind jäi samaks. Ma ei saanudki sellest lõplikult aru, sest mind oli ju üks (kuid kes teab - ehk võtsin oma ego ka Londoni tripile kaasa).
Reede hommikul käisime kõigepealt piletikassas ja ostsime piletid Billy Eliotti muusikalile. Kui tavapilet on 75 naela, siis meie saime 31.50 naelaga teisele rõdule sooduspiletid. Olime rahul, sest õhtul oli ees kultuur.
Edasi tegelesime ostlemise, poodlemise ja kohvijoomisega. Eks inimene tahaks ikka endale rohkem ja rohkem asju osta, kuid käte tugevus paneb lõpuks kõik paika. Kui ikka tassida enam ei jõua, siis ei jõua (ei taha) ka osta enam. Aga ma saan Kirstist ja Merikesest täiesti aru, miks nad korra aastas tahavad Londonisse tulla ja shoppata. Valik on hea, hind on hea ja kõik muu sinna juurde on ka hea hea hea. Olen minagi pisikuga nakatunud:-)
Billy Elliot - teater oli kuninglik, kuid minu suuruse (pikkuse) juures oli natukene raske istuda. Nimelt minu põlvedele vormusid kaunid eesistme puuvormid, seega pidin ma pidevalt oma jalgu jälgima, kuhu neid panna või tõsta :-) Eks see on nüüd vähe naljaga öeldud, aga tõesti - ma ei kujuta ette kui väikesed (lühikesed) need londonlased pidid olema, et niimoodi istuda said. Ja me olime tõeliselt kõrgel. Mina oma elava fantaasiaga suutsin end küll ette kujutada sealt alla kukkumas - jah jah kõrgel olime me küll ja etendus - ei ole sõnu. Eesti muusikalid jäävad ikka väga väga alla kõigele, mis Londonil pakkuda on. Iga väiksemgi pisiasi on paigas, lavaehitus, konstruktsioonid, liikumine, laul jne jne. Mulle jättis see kõik väga sügava mulje. Tore, et Londonis on teatris ära käidud:-)
Laupäeval jalutasime Oxford tänaval, shoppasime, käisime kohvikus ja Pizza Hutis ning õhtul kohtusime Kataga, kes tegi meile väikese tiiru Trafalgari väljakule ning oligi aeg minna kuulsasse Bluesi baari (Kata ühika lähedal ning elava muusikaga pubi/baar). Charlotte´s blues bar. Saime kenasti teisel korrusele nurgalaua ning siidri, õlu ja veini joomine läks lahti. Londonis saab juua Iiri siidrit, mis mulle maitseb väga väga. Jah just, Londonist jõin siidrit ja mitte õlut, aga küll tuleb aeg kui ma Londonis ka õlut maitsen:-)
Pühapäeval sõin hommikut hotellis ja seejärel viisin oma kotid-kodinad Kata juurde. Algas pühapäevane turismiprogramm - päike sillerdas ning turismiobjektid oli vaja ikka üle vaadata. Käisime Picadilly circuse juures, Trafalgar väljakul, peaministri juures Downing Street 10, Big Ben ja Parlament, Buchingham Palace (kuninganna oli kodus). Buchingham Palace juures toimusid mingid filmivõtted. Üks uudishimulik läks küsima, et mis filmiga tegemist on...ja meie eestlastena kikitasime muidugi kõrvu. Tuleb välja, et tegu olhttp://www.blogger.com/post-edit.g?blogID=7115629595432258238&postID=8454951157579094434i King´s Speech filmivõtetega - just googeldasin ja leidsin, et Colin Firth (Kata, mäletad, me ei suutnud seda nime meenutada) muide mängib seal.
Tegime Kataga veel kohvipeatuse, seejärel käisime National Galeriis kunsti kaemas. Samas galeriis oli ka Beatles ja David Bowie näitus, kuid see oli tasuline ning minu rongiaeg lähenes - seega jääb see teiseks korraks:-)ja oligi minul aeg lahkuda. Kata saatis mu jaama ära ning nüüd olen kodus ja kirjutan blogi.
Samal ajal (koju tulles avasin oma mailboxi ja leidsin nii mõnegi kirja oma kirjakastist) sain sugeda ühe sõbra käest, kes oleks minuga tahtnud ka Londonis lõunale minna - kuid oh seda üllatust ja facebooki. David tuleb hoopis nädalavahetuseks Brüsselisse ning jääb pühapäevani minu juurde. Seega toimub meie kohtumine siin Brüsselis. Je je je. Kui te nüüd mõtlete, et kes see David on - temaga kohtusin ma siis, kui töötasin Noorsootöö Keskuses ja käisin välismaal koosolekutel. Boys ja Girls Brigade (skaudid ja gaidid Inglismaal).