Sunday, September 19, 2010

LAKSi uskumatud seiklused Belgias ja Prantsusmaal

ehk kuidas Lii, Anneli, Kärt ja Silja seiklesid Brüsselis, Pariisis ja Antwerpenis. Meie seiklus algas neljapäeva hommikul, kui ma varavalges vurasin lennujaama tüdrukuid (LAK) tervitama. Ruttasin, mis ma ruttasin, aga tüdrukud jõudsid sel ajal, kui mina parkimise kohta otsisin. Lõpp-hea kõik hea, tüdrukud autos ja õnnelikult Brüsselis. Tulid teised juba varavalges Eestist, kell 5 hommikul vist. Mina nägin sel ajal veel und:-)
Neljapäeva veetsime Brüsselis ja selle päeva pühendasime shoppingule ehk siis tunne Brüsseli kaubandust. Meie Kärduga tegime siiski mingil hetkel pausi (tegelikult kohe päris shoppingu alguses) ja jõime õlut ning jutustasime maast ning ilmast:-) Lii ja Anneli aga nautisid shoppingut ning uudistasid Brüsseli kaubandust. Viimane käik oli toidupoodi, et valmistada oivaline õhtusöök ning valmistuda järgmiseks päevaks - Päev Pariisis.
Kui Lii käskis kõigile Mihkli katedraali lakke uudistada, siis mina ei saanud selle muidugi aru ja vaatasin kenasti kaamerasse:-)

17. september 2010 - Pariisi vallutamine 12 tunniga.
Kuidas vallutada Pariis 12 tunniga, eks ikka tehes võimalikult lihtne jalutuskäik. Just nimelt - käisime jala kõik kohad läbi. Kõigepealt alustasime Montmartre mäe vallutamisega. Külastasime Sacre Coeur kirikut ning tänavaid, kus nii mõnigi selle blogi lugeja on ise käinud. Mis mulle sel korral meeldis oli rahulikkus. Eks see tuli sellest, et jõudsime Montmartre mäele suht vara hommikul ja reedel, seega saime rohkem hingata ning ringi vaadata. Mäelt alla vudistades püüdsime leida ... aga loomulikult Moulin Rouge. See muidugi õnnestus meil 100% koos Starbucksi kohviku ja kohviga. Mhmm milline elu:-) Edasi läksime Lafayette kaubamajja, sest seda lihtsalt peab nägema ja siis algas jalutuskäik suunal Louvre, Champs Elysees, Eiffeli torn ning mööda Seine kallast Notre Dame juurde. Enne Eiffeli torni tegime toeka õlle ja toidupeatuse. Siinkohal tuleb tunnistada, et päris Eiffeli juures me ei käinudki, tegime kaugelt pilte, sest mis sa ikka vahid seda rauakolakat:-) Pariisis olid kõik asjad nagu ikka oma koha peal olemas. Arc de Triomphe juures.
Peale viimast vaatamisväärsust, milleks oli Notre Dame, kolasime kiriku taga pargis, kuulasime teisel pool kallast muusikat, sõime porgandit, nägime kuidas tuvi kakas ning leidsime, et vikerkaar taevas tekitas inimestes palju rohkem elevust kui Notre Dame tagant vaates:-) Olime ka kurvad, et kusagilt ei leidnud korralikku poodi veini ostmiseks, sest kui juba Pariisi tuldud, siis peaks veini ikka Seine kaldal jooma. Aeg lendas kui linnutiivul ja meil oli vaja sättida oma varbad Põhjajaama poole, et tagasi Brüsselisse sõita. Võtsime suuna rongijaama poole, möödudes Hotel de Ville´st (vist raekoda või linnavalitsus), Pompidou keskusest, leidsime toidupoe, kust soetasime endale toidu ja veinid, sattusime mustade linnaossa, kus oli riburada pidi huvitavaid juuksurisalonge spetsiaalselt mõeldud mustade (siinkohal mõtlen inimesi musta nahavärviga) juuste lõikuseks ning hoolduseks. Linn hakkas kell 9 õhtul üha rohkem tuure üles võtma (oma elu elama), kes oli välja minemas, kes oli koju minemas - see linn ei maga. Meil jäi sel korral kahjuks öine Pariis nägemata, aga nuusutada saime teda sellegi poolest natukene. Päeva peale läbisime 25 km, 31000 sammu, rongis jõime veini, mis Pariisis Seine kaldal jäi joomata ning enne südaööd (tegelikult natukene juba varem) olime jälle Brüsselis.
Louvre juures
Porgandiralli Notre Dame taga - veini asendusaine:-)

18. september - Antwerpenis teemante jahtimas
...teemantide jahtimine jäi kahjuks soiku, sest nagu te teate, kuuluvad ärid suuremalt jaolt juutidele, aga nemad peavad ju reede õhtu kella kuuest kuni pühapäeva õhtuni sabatit ning kõik ärid on kinni. Seega ei mingeid teemante. Antwerpenis imetlesime linna ning shopplesime hoogsalt. Minu ja Kärdu ostukorv 0, Anneli 1 ja Lii 4. Olime igati täitnud oma eesmärgi. Kõik olid õnnelikud:-)Ma vähemalt loodan...tegime Kärduga hoogsalt window shoppingut ning lobisesime jällegi kord maast ning ilmast. Enne rongile minekut otsisime üles ka Rubeni maja, kuid kahjuks oli see meie kohalejõudmise ajaks juba suletud.Mina seletan, aga kas keegi kuulab mind ka:-) no mis te ise arvate?
Teemante ei leidnud, aga midagi südamele siiski.

19. september - autovaba päev Brüsseli kesklinnas
...ehk kuidas me käisime turul, leidisme pissiva poisi, sõime Arcadia kohvikus ja sõitsime rongiga lennujaama. Tänane päev oli autovaba. Terve Brüsseli kesklinna osa oli suletud autodele ning ühistransport oli tasuta. Kasutasime meiegi seda privileegi. Võtsime Pargi (metroo peatus, üsna minu kodu lähedal) juurest trammi ning sõitsime üles Louise piirkonda, kus nautisime vaadet ning seejärel sõitsime liftiga alla linna. Kuna seekord kaustasin teist teed, siis sattusime enne MIDI turgu ka kirbuturule või siis vanakraamiturule. Oh seda nänni, mida kõike seal müüdi? Kuid tüdrukute silmad lõid särama ning üht-teist toodi ka kaunile kodumaale:-) Midi turult ostsime päikesekuivatatud tomateid ning parmesanijuustu - see meil juba väike traditsioon:-) ning siis muidugi liikusime pissiva poisi juurde. Tüdruk oli ära vaadatud juba esimesel päeval, seega viimasel päeval siis poisike:-) Enne kojuminekut tegime veel söögipeatuse Arcadia kohvikus ning oligi aeg kotid kokku pakkida ning lennujaama poole teele asuda.

Aeg kadus kiirelt, aga me suutsime nii palju korda saata, palju rääkida ning tunda end väga väga koduselt. Mina vähemalt tundis end nagu kodus (Eestis, Tallinas kusagil kellegi juures korteris:-)) Tänud teile armasad sõbrad, et viitsisite siia tulla ja mulle seda kõike pakkuda ning mul olla osakene teie puhkusest. Ilusat kojujõudmist teile ning jään ootama uusi kohtumisi - mis juhtuvad üsna peagi...veel sel aastal:-)
Minu parim ost tänasel päeval - esimesed päikeseprillid. Saan need asetada oma prillide peale ilma, et asi jabur tunduks:-) Kuigu jah, prillid on ju ülilahedad ja tekitavad vastutulijates ainult naerunägusid - milline rõõm:-)

1 comment:

K. said...

Eiei, jabur see asi küll ei tundu :D Aga meie Jaanikaga olime täna poes sihukeses naerutujus, et mingi suvakas tüüp pidas vajalikuks kommenteerida, et kus mõnel on ikka hea tuju. :P
Igatahes tõi see seiklusjutt täiega meelde, kuidas ühed koma teised mul Londonis külas käisid... Ja kuidas ma ise külas käisin... Ja Pariis... Uskumatu, et mina seda linna ka nii palju igatseda võin, sest mu Pariisi-ja-prantsuse-vaimustus on ikka üsna noor. Aga muidu head uudised - ma sain täna prantsuse keele tunnis suht kõigest aru! :P (Võrdluseks, et esimeses tunnis 3 nädalat tagasi vaevalt poolest.)