Eluvõlu on sõbrad, pere ja reisimine: Juunist sai äkki juuli ja juulist juba august ehk aeg kaob rõõmud jäävad

No tõesti, kuidas on võimalik nii pikalt blogist eemal olla...minu näol on siis elav tõestus olemas...sest viimane minupoolne postitus on ju tehtud 24. juunil ning kes see ikka enam mäletab, mida kõike tehtud sai peale seda. Aga ühte koma teist võin teile ikka pajatada. 13 juuli hommikul tõttasin kergejalgselt lennukile, et võtta ette 4 nädalane puhkus looduskaunil-kuppelmaastiku ja metsadega Eestimaal. Soe ilm oli südames kaasas. Lennujaama olid mind tervitama tulnud...mitte kedagi. Võtsin ohjad oma kätte ning istusin lennujaama söögikohta maha. Hetk hiljem saabus Kata, kellega tegime rõõmsalt ühed siidrid ning seejärel tuli ka kohe Väino. Nüüd jäi oodata veel ainult sakslasi, kes saabusid minust mingi tund aega hiljem (Saksamaalt). Kui kõik toredad inimesed olid kokkukogutud sõitsime edasi Pärnumaale, Kärsu külla...et alustada ettevalmistusi suurteks pidustusteks. Üks minu lähikondlastest tähistas oma kõrget iga.

Pidu oli vägev, sööki pakkus gatering24 (julgen soovitada) ja muusika tõi meieni Pärnu või Kihnu punt Kentukid (samuti julgen soovitada ning kui vaja ja tahmist ning soovi on...siis saab lisalugusid või siis esinemispikendust ka küsida). Hetk tagasi vaatsin just nende kodulehte ning 14. juuli on kenasti ära märgitud kui erapidu "Vaese mehe juubel" ja seda see pidu ju täitsa oli. Sest vaesel mehel paistab terve päeva päike, laud on lookas, külalised kohal ja söök ei lõpe ka veel järgmisel päeval:-). Kui ma nüüd kunagi ka piltide ligi pääsen...siis toon siin ära ka mõned stiilinäited. Siinkohal aga aitähh toreda peo eest...minu puhkus algas tormiliselt.

Järgmisel päeval võtsime suuna Räpina poole ja läbi sai käidud ka Pollist ning Tartust. Kuigi peolt saime hulga toitu kaasa, tuli paar asja siiski veel Tartust juurde osta:-). Minu esimese puhkuse nädala võiks nimetada koriluse ja öko nädalaks. Käisime metsas kukeseeni korjamas, tehnikumis vaarikad noppimas ja söömas ning lisaks tegin ka rasket füüsilist tööd. Meie väike perekond (3 inimest...tegelikult on meid kokku 6), kes sel hetkel kodus viibis, rakendas end ökotelliste valmistamisele. Minu üks rollidest oli aiast savi leida (no see ei olnud eriti keeruline sest koht oli teada, kus seda võtta tuleb)...3 ämbrit tatsumiskasti valada, seejärel ema ajas endale säärikud või siis kummikud/potikud jalga ning lisas savile vett ja põhku ning tuligi sõkkuma või sõtkuma hakata. Vabandan kui nüüd kellegi silma riivan oma eesti keele pärast. Aru saate ju niikuinii, mis ma öelda tahan.

Isa sai sel ajal natukene veel hinge tõmmata. Kui ports valmis oli võttis isa savi ning hakkas telliseid tegema. Kui teil tekib nüüd küsimus et palju neid ökotelliseid siis vaja on? Päris palju, meil on neid vaja 600 tükki, hetkel on valmis üks 200 tükki või peale selle. Nüüd järsku mõtlete et miks siis nii vähe, aga sellepärast et telliseid ei saanud me igapäev valmistada, polnud lihtsalt pinda kuhu neid telliseid kuivama asetada ning siis tuli meil ka teine savikoht leida. Igatahes olen kindel, et ema-isa jätkavad telliste tegemist ka ilma minuta. Isa ise nimetab suveköögi ehitust (jah, ma vist ei olegi maininud et need ökotellised lähevad suveköögi tarbeks) 3 aastaseks projektiks, sest sinna peab tulema ka veel kamin, suitusahi, grill. Kui nüüd kellelgi on häid ideid, kuidas need kolm asja omavahel kenasti kokku liita, siis igasugused pildid, mõtted on oodatud. Ma siis annan kõik toredad ideed isale-emale edasi. Isa sünnpäeva sai ka peetud sel nädalal. Teise puhkuse nädala võiks nimetada Kukeprillide nädalaks. Enne käisin veel ka Mait Maltise ja pojad kontserdil (esimesel nädalal siis), aga jah selle nädala kulminatsiooniks olid Kukerpillid Põlvas Intsikurmu laval. Küll oli tore, rääkisin noorema venna ära (kaineks autojuhiks), tegin talle pileti välja ja nii me Anneliga peole läksime. Enamuse aja ajasime Räpina tuttavatega juttu, kui peo lõpuks läksime Anneliga ka ikka tantsupõrandale tantsu lööma ja kaasa laulma. Sel nädalal tegime ka ökotelliseid ning seejärel käisin vanematega Tartus söömas:-) et mis sa ikka peale telliste tegu teed...lähed Tartusse välja sööma. Vatsad kenasti täis, tegime kiired tiirud poes, sest natukene ninni-nänni oli vaja ikkagi osta järgmiseks nädalaks ja seejärel kiirelt koju tagasi. Kolmanda puhkuse nädala võiks nimetada Rootsi nädalaks. Aga enne seda oli vaja Anneli M-le soovida ilusat 35 a päeva koos õhupallide ja tuutu-luutudega. Käisime Kariniga (seekord ratastega) Köstrimäel. Enne Anneli suvilat puhkusime täis 8 õhupalli, millest 4 jõudsid sünnipäevalapseni ning 2 tuppa, siis asetasime endale pähe sünnipäevamutsid ning võtsime sünnipäevalaulu (kõvasti ja valesti) üles. Koju saime hilja ehk siis peale jubedat äikest...aga toast oli seda äikest väga tore jälgida.

Teisipäeval oli meil kavas tüdrukute rõdu/veranda pidu, mis on saanud juba omamoodi traditsiooniks. Kunagi tähistasime sellega suve lõppu...aga sellest ajast peale kui mina olen välismaal ametis, teeme seda siis kui mulle sobib või ma Räpinas olemas olen ning teised ka seal on. Traditsiooniliselt tuleb sõbranna Kärt meile paadiga teisele poole jõge vastu...võtab meid kõikide kodinatega peale...siis toimub laua katmine ja märjukese maitsmine, vahel oleme ka ujumist sisse teinud (seekord mitte) ja samuti andsime Anneli M-le üle sünnipäeva kingi. Hilisõhtul helistas Lii ja teatas meile kõigile uudise, mille peale mina tönnima pistsin...aga tegelikult oli tegemist väga rõõmsa uudisega ja sellest kuulete te juba järgmis(t)es blogis ehk siis kunagi hiljem. Olgu öeldud, et piletid on mul olemas.

Kolmapäeval alustasime aga oma reisi Tallinnasse, et minna laevaga paariks-kolmeks päevaks Rootsi shoppama ja sugulastele külla. Kui meie sadamasse jõudsime oli Vaiga meid juba ootamas. Reisiseltskonnaks olid ema Tiina õe Vaigaga ning mina õe Heleniga. Kokku 4 reisijat. Rootsi oma tuntud headuses oli tore, neljapäeva hommikul jõudsime Stockholmi, Säde (ema ja Vaiga täditütar) võttis meid vastu, panin linnas maha ning ootas õhtuks enda juurde. Me siis tegime natukene poodlemist, saime osa ka hobuste või siis vahtkonna paraadist, einestasime kuningalossi naabruses ja õhtuks kobistasime Säde juurde. Peale õhtusööki läksime seiklema...ema viis meid Mälare äärde ujuma - ppprrrr oli ikka külm, aga vähemalt ära tegime.

Lõunasöök kuninga juures - peaaegu:-) Järgmisel päeval käisime Sädega surnuaial, aiandis, Djurgardenis ja Södermalmis. Peale lõunat käisime Catharina juures koogil ja kohvil ning õhtuks sõime sushit.

Täditütred

Sushi söömine Viimase Rootsi päeva veetsime Sädega Vaxhomis. Ema oli seal korra varem käinud aga minu jaoks oli see esimene kord. Tegemist on väga ilusa väikese saarega, kuhu on võimalik sõita ka Stockholmist laevaga. Meie tulime autoga. Esiteks tuli süüa imehead jäätis ning seejärel tegime veel imelisema lõunasöögi.