Reis koju Eestimaale

Oktoober on käes, september läinud nagu kerge tuuleiil. Siiski väike ülevaade meie reisist. Minu sõbrannad Anneli ja Karin jõudsid Brüsselisse reedel 20. septembril. Laupäeval püüdsime asju vaikselt autosse pakkida ning viimased poodlemised teha. Lisaks sõime Belgia friikartuleid, carbonade a la Flamande, jõime õlut ning hingasime viimased sõõmud Brüsseli õhku. Kuna pühapäev oli autovaba päev Brüsselis, siis tuli mul linnast lahkuda juba laupäeva õhtul.

Viimased pildid minu korteris

Õhtul saime kokku Blazej'ga, kes mulle madratsit laenas ning kellega me õhtust sõime ja siis ööseks läksime Kerli juurde.
Õhtune auto pakkimine oli rohkem asjade peale viskamine selles stiilis...et 3 neiut sisse mahuks ja siis järgmisel hommikul enne Brüggesse sõitu pakkisime auto vähe paremini ära. Ise arvasime et sai paremini pakitud.

Õhtusöök Belgia õllega

Need asjad pidid ära mahtuma

Siia autosse...optimist

Brüsselist sõitsme pühapäeval Brügge lähedale Sint Kruis'i, kus toimus väikese Anaelle ristimisepidu sõpradele. Seal tegime väikese peatuse, sõime sõrmetoitu ja kella 14 ajal alustasime sõitu Saksamaa suunas läbi Hollandi. Kuna Karin polnud varem varvast Hollandi pinnal maha saanud, siis tegime peatuse Nijmegen'is, mis on Hollandi vanim linn ja seal asub ka üks esimene katoliiklik ülikooli.Edasi suundusime Goch, kus meid ootas juba perekond Doyle (Maarja, Saskia ja Brett). Õhtul kui Maarja oli tütre magama pannud suundusime Hiina restorani sööma, kus sai 13 EUR eest end otsani täis pugida...seda me peaaegu ka tegime. Hea et pärast ikka autosse ära mahtusime.

Jäätisega kurguvalu  vastu Nijmegen

Maarja juures Gochis

Hommikul alustasime teed suunal Skandinaavia Taani. Sel päeval oli meil üks pikimaid sõitu. Saime Saksamaal väikese ummiku osaliseks ning samuti praamisõitu 45 minutit. Nimelt sõitsime Puttgardenist Rodby'sse. Rodby'st oli veel natukene vaja sõita et jõuda meie järgmisesse peatuspaika Vordingborgi Grete juurde.

Parem soeng mis mul eales on olnud

Grete juures veetsime öö ning järgmine hommik startisime Monsi klinti vaatama. See selline ilus liivapaljand Läänemere ääres. Enne alla minekut, tegime veel ühed hommikukohvid ja seejärel hakkasime treppe vallutama. Allaminek on alati tore, aga vot katsu sa tagasi üles ronida. Väikeste vahepeatustega olime siiski õnnelikult üleval tagasi ja jätkasime oma teed Kopenhaageni suunas. Tahtsime natuke linnas ka ringi vaadata, aga kui nägime seda ummikut, mis linna sisse viib otsustasime kohe Malmö sillale põrutada ja sealt edasi Lundi, kus meid ootas juba Kata.
Lundis oli tore, autoga küll vähe tülikas linnas sõita, sest rattureid ja jalakäijaid (tudengeid) on kõik kohad täis ning autojuht pole mitte keegi. Siiski leidsime rongijaama lähedal parkimise ning kuna tegemist oli meie näol rumalate turistidega, kes parkimisautomaati kasutada ei osanud (ainult rootsi keeles), siis lootsime et trahv jääb saamata.Jäigi.
Kata viis meid Ebba kohvikusse ja hiljem käisime ka tema korterist läbi, kust saime kaasa peoga ploome. Oi nii tore oli otse puu otsast ploome noppida.

Monsi klint - trepist alla

Ploominäod Lundis Kata aias

Seal me olime

Kataga Ebba kohvikus Lundis

Ja siis oligi aeg öelda Katale head aega ning alustada reisi Jönköpingu suunal Huskvarnasse, kus oli meie ööbimine planeeritud.Tee pealt helistasime hotelli ja andsime teada, et tuleme hiljem kui kell 7. Mille peale meile anti ukse kood ja juhatati koristusruumi, kus oli siis ümbrikus meie toa võti. Ha ha.
Hommikul võtsime hotellist kohvi ja sõit jätkus Gränna suunal (21 km Huskvarnast üles Stockholmi poole). Gränna on kommilinn, kõik need puna-valged ja teised karamellkommid on pärit just sellest väikesest nukulinnast. Kommipoode on iga nurga peal ning selle tegemist saab jälgida klaasi tagant. Ega meiegi ei saanud sealt niisama ära tulla, ikka kommidega.

Gränna põhitänav

Polkagrisar kommipoe ees

Magusaralli

Kommid käes, linnatänav läbi jalutatud algas meie viimane sõit Stockholmi - laevale.






Stockholmi jõudsime hea varuga. Tahtsime olla kindlad et leiame üles autotee laeva. Autosabas seisime tervelt 2,5 tundi...Kalevipojad kõrval rajal ning kõigele lisaks hakati meie rida laeva laskma kõige viimasena, laeva saime 17:35 (laev väljus 17:45). Kui seda oleks teadnud, oleks rahulikult ikka linna peale läinud ja natukene Stockholmi tänavatel jalutanud, aga no ei teadnud. Nii me siis seal autos istusime, Karin limpsis magusat Gränna kommi ning tema veresuhkur tõusis taevasse...seejärel mökutamine laevajärjekorras ja tema närvid läksid mökutamisest krussi...nii ta seal autos nalja viskas (väike Müü) ja meie saime hea kõhutäie naerda.
Laevas otsustasime soomlasi järgi teha, ehk ostsime ka endale kasti õlut (koju sauna tarvis) ja osa saime ka õhtusest laevashowst. Pidu lõppes diskoteegis ning meri oli rahulik ja meie vastu igati hea.
Hommikul sõitsime õigete belglastena (autol olid Belgia numbrimärgid) laevast maha, politsei meid puhuma ei pannud. Nii mõnedki Kalevipojad võeti maha ja pandi puhuma. Karinil oli vaja töökaaslasele Pillele mingid võtmed anda...aga tegelikult oli see kood "Lii ja Kärdu vastuvõtt". Sõitisme C-terminali, mina ei saanud ööd ega mütsi aru, parkisime auto ning kohvikust tulid välja Kärt ja Lii. Minu maalesaabumine ja vastuvõtt oli imeline. Ma ei oleks seda kohe oodanud. Tegime kindlal pinnal veel ühed hommikukohvid ning seejärel käisime Karini korterist läbi ja alustasime sõitu Räpinasse. Tere tulemast koju.