Minu imeline tegus elu

Olles kõik paberid (enda arvates) ära täitnud, saatnud jne. otsustasin ma natukene ringi vaadata Eestimaal. Teisisõnu põrutasin Pärnumaale tädi juurde. Saabusin tädi juurde esmaspäeva õhtul, väikese kõrvale põike tegin ka Polli Hanno juurde.
Esimesel õhtu oli sisse elamine ehk ma ei teinud suurt midagi. Teisel päeval koristasin onni ja metskonda - see selline tavaline tegevus, pole midagi suurt lisada. Kolmandal päeval puhkusin kaselehti + riisusin nii et muskel valus. Kõige enne tegime muidugi kauneid sügispilte onnist ja puhkemajast, seejärel alustasin lehtede riisumisega. Varsti usaldas Vaiga mulle aga toreda lehe puhuri, mis muidugi meie kurvastuseks on mõeldud paremakäelistele (mina ja Vaiga mõlemad oleme vasakukäelised). Aga no mis sa teed? Meie vasakukäelised oleme kiired ümberõppijad ning saame ka paremakäeliste riistadega hakkama.

Vana saun ja udu

Onn ja puhkemaja kuldsetes kaselehtedes

Õhtulproovisin aga kätt esimest korda õunamahla valmistamisel või siis kuumutamisel. No tegelikult oli mahl juba tehtud ning piimamannergud õuele toodud. Minu ülesandeks jäi siis mahl kuumutada ning purki panna. Vaiga sõnul on see väga lihtne: kuumutad mahla 70 kraadini, võtad vahu ning voila ongi olemas. Minul oli küsimus muidugi et kuidas ma aru saan, kuna mahl on 70 kraadini kuumenenud? See tunnetus pidavat aga aastatega tulema  (teatas Vaiga), vaatad peale, kuulad kohinat ja saadki aru. Õnneks võib mahla ka rohkem kuumutada, peaasi, et teist keema ei lase. Ja kui tõtt tunnistada, siis esimese poti täie tegi Vaiga näitlikustamiseks ette ära, kaanetas kenasti 3 liitrised purgid ka kinni. Mulle jäid siis keeratava kaanega purgid. Eks üks asi, mida ma pean veel õppima on kaanetamine. Aga midagi tuleb ka ju teisteks kordadeks jätta. Igatahes sain ma mahla kuumutamisega ilusasti hakkama ning purgid said mahla kenasti täis. Ise olen rahul.
Kui aega jääb üle kõikide nende tööde kõrval, siis olen aktiivselt otsinud enda autole ka talverehve, haarasin aktsiooni ka Vaiga ning tõesti, väga põnev on olnud. Ju minu auto erilisus, mis eelmistes blogi kannetes mainitud, ongi need rehvid. Suurt valikud igatahes minu autole ei ole (195 / 50 R16), kuid midagi ikka. Olen igatahes omad häid sõpru ära kasutanud, et saada teada, mis oleks parim hinna ja kvaliteedisuhe ning kõik soovitused kõrva taha pannud. Olgem ausad kallid on need rehvid nii või teisiti, kuid samuti minu elu on kallis ning see investeering peaks pikas perspektiivis end ära tasuma. Muidugi ei ole ma talverehve veel ära ostnud, aga ega see lumi taeva jää ning tagumine end rehvimaailmaga kurssi viia. Põnev põnev see rehvimaailm.