Tagasisõit Euroopasse

Pakkisime laupäeva hommikul asjad ja alustasime seiklust tagasi Euroopasse. Meie reis lennujaama võttis 2,5 tundi ning selle ajaga kasutasime selliseid transpordi vahendeid nagu süstik buss (shuttle buss lennujaama), rong, metroo, õhurong (airtrain). Ees ootas meid 8 tunnine reis Zürichisse ja huvitaval kombel olin ma endale lisaks Mardile ja Merikesele kaasa saanud ka Keni ja Kevini (Ken ja Kevin said endale nimed aevastuste järgi). Me küll ei leppinud kokku, et kas Mardi aevastused olid Kenid ja Merikese oma Kevinid, aga sellel ei olegi ju tähtsust. Nalja sai. Olgu öeldud, et mina haigustega alustasin, Merike jätkas ning Mart võttis asja üle viimasel päeval, enne reisi.
Kuid nagu eestlastele ikka kohane, nemad teavad kuidas va seda haigust kontrolli all hoida. Väike konjak lennukis ja tõbi püsis kontrolli all. Ken ja Kevin jäid siiski.

Lennureis kulges hästi, saime filme vaadata, muusikat kuulata, Mart mängis malet ja miljonärimängu ning paariks minutiks panime isegi silmad kinni a la mõeldes, et siis ei ole Euroopasse sisenemine nii valus:-) Aga valus oli ta ikkagi. Kell 8 hommikul olime Zürichis ning meie järgmine lend sealt Brüsselisse oli 4 tunni pärast. Uuuhhh

Eks me siis magasime (kui seda võib magamiseks nimetada), liikusime ringi lennujaamas, et mitte magama jääda jne jne, kuid lõpuks olime Brüsseli lennukil ja mina teel koju.

Lennujaamas kallistasime Marti ja soovisime talle "kiiret koju jõudmist" ning ise suundusime Merikesega koju minu juurde...ja oh seda vahvat üllatust - Kerli oli welcome home sildi seinale riputanud ning võttis meid Thoriga vastu. Vot see oli üllatus. Tulin koju ja kodu oli soe, söögilõhna täis ja sõbrad ootamas. Kerli tegi meile ka süüa - kartulit ja kapsa-hakkliha hautist ning õunakooki - no mis sa hing veel ihkad?

Kui nüüd saaks veel pildid korda, reisikotid nurka, öö ja päeva paika, siis on elu jälle ilus. Püüan piltide suhtes midagi välja mõelda ja teilegi varsti ülevaate anda parematest hetkedest.