Viimased Ameerikas

Neljapäevast sai reede ja reedest sai laupäev. Reedese päeva, enne bussi peale sõitu olime taaskord turistide radadel. Käisime läbi kõik nö. memoriaalid valges (tavaliselt tegime seda ikka õhtuhämaruses). Ilm oli jällegi vapustav ning lõunasöögiks seadsime oma autorattad Dupont ringile. Ühine viimane sööming Silva ja Meelisega. Oi küll see minu ribi maitses hästi. Oleme selle kahe nädala jooksul tõeliselt gurmaanid olnud ja toit on ka vapustav olnud. Proovinud oleme erinevaid kööke ja liha on üks asi, mida ameeriklased tõesti valmistada oskavad.

Siin me siis oleme - õnnelikud, kurvad, põnevil - kõik ühehingetõmbega, ees on lahkumine

Kell 3 peale lõunat alustasime sõitu bussiga New Yorgi suunas - istusime taga, WC kõrval (seal oli vahva kolmene iste) ja hoidsime nö. bussil silma peal (WC-l ka). Sõit ise kestis ligi 6 tundi ja vahepeal oli veel 20 minutit jalasirutuspeatust ning sellest üks tund kulus Washingtonis. Rahvas võeti peale, siis bussijuht kogus raha jne jne.

Edasi läksime oma "väikeste" kohvritega rongijaama ja sõitsime oma hotelli Howard Johnsonisse. Seekord ehk üheks ööks saime endale 3. korrusel sviidi. Suur suur tuba, kahe suure voodi, garderoobi ja isegi diivaniga. Ainuke asi, mis meile siin hotellis ei meeldinud oli see, et õhtul ei saanud õlut osta. Nuuks, pidime leppima coca colaga...eks peame endid vaikselt heast ja paremast võõrutama hakkama. Aga samas on meil ju veel ilus lennureis Zürichisse:-)

Lennuk väljub JFKst õhtul kell 6 ja Zürichis peaksime olema kell 8 hommikul pühapäeval. Helenil on täna sünnipäev - palju õnne meie poolt ja suured tänud veelkord Silvale, Meelisele ja Astridile, kes meid võõrustasid, Washingtoni näitasid ja ringi sõidutasid. Ning siis - suurimad tänud ka Merikesele ja Mardile, kes minuga selle reisi kaasa tegid või siis kellega mina reisi kaasa tegin. SUURED TÄNUD - järgmiste kordadeni ja pildid lisan hiljem, kui olen Brüsselis.