Reede õhtul pidasime Kerli sünnipäeva, alustasime jookidega ühes itaalia kohvikus ja iiri pubis ning seejärel siirdusime minu kanti ühte türgi restorani. Nimelt tahtsime sel õhtul pitsat süüa ja just nimelt türgi oma. Minu jaoks oli see jälle, tunne oma kodukohta - hea koht ja odav:-) Kõhu sai täis ning ära proovisime ka türgi roosa veini.
Peale õhtusööki tulime minu juurde, kus Kevin pani üles karaoke masina ning võistlus läks aga lahti. Laulsin (jorutasin otse mikrofoni), mis ma laulsin, Kevin ja Kerli olid ikka paremad:-) Nii et jälle üks asi, mida ma saan endas arendada - laulmist, jorutamist - kõvasti ja valesti. Kahjuks ei olnud mu alumiseid naabreid kodus - muidu oleks neile laulmise näol väikese paybacki teinud.
Laupäeval tegime Kerliga linnatuuri ehk käisime DODsis ning siis ravisin end. Haiguse mingid nähud olid alles. Ning peale südaööd oh seda imet kutsus Kerli mu peole. Olgu siinkohal ära öeldud, et helistamise hetkel olin voodis uinumas villased sokid varvaste otsas. Egas midagi, panin riidesse, kiire make-up, autole hääled sisse ja sõitsin töö juurde. Kerli ootas seltskonnaga mind seal:-)
Varastel hommikutundidel leidsin ma ennast äkki ühest Brüsseli klubist. Vahva oli. Kolme ajal tulime ära ja minul oli rõõm väike öine tiir linnas teha, sest vaja oli Ivan koju toimetada. Saingi natukene harjutada neid va tunneleid, mis mulle ju väga väga ei meeldi. Igatahes olen jälle Brüsseli liikluse suhtes targemaks saanud.
Täna (pühapäeva) magasin kaua ja vedelesin voodis lausa kella 11ni. Siis käisin raamatupoes, oma tellitud raamatul järgi, kuid minu Kambodzia raamat oli müüdud samal hetkel kui mina nö e-postile vastasin, et jah soovin saada omale Lonely Planteti raamatut. Nii et sellest jäin täna ilma ja uus tuleb välja juulis 2010 - minu jaoks natukene hilja. Aga ega saa ju meelt heita, läksin Sterling Booksi ning sain sealt Kambodzia raamatu, küll mitte Lonely Planteti oma, vaid Rough Guide. Töötan seda nüüd läbi, et teaks sellest maast ka üht-teist enne kui märtsis sinna põrutan.
Oi ja jooksmas käisin ka, ise olen oma päevaga väga väga rahul.
Aaa ja kui Jaanika juhtub seda lugema, siis tahaks temaga lähiajal kontakti astuda, mu kallis kadunud sugulane.
1 comment:
ma olen täitsa olemas, Marju-Trinza on külas, olime kolm päeva Pariisis ja mõned päevad siin, pole olnud aega neti jaoks. aga täna lähevad nad ära, nii et õhtul olen jälle kõigi jaoks olemas :)
Post a Comment