Google kaart näitab teile, kust me umbes sõitsime.
Jaanika pani õnneks enamuse juba kirja, seega jääb minul ainult lisada:-). Väikesed Prantsuse linnad/külad olid tõesti armsad, Strasbourg meeldis meile õhtuhämaruses rohkem kui päevavalguses ja eriti rahul olen ma parkimisega (külgboks) - oi küll see tuli mul seal Strasbourgi linnas hästi välja. Tõsiselt. Meie olime nii targad tüdrukud, et palusime TomTomil end alati kuhugi kesklinna ära viia ja siis vaatasime edasi, et kus on kõige parem (loe laiem) parkimiskoht autole, no ikka nii, et nina ees saab kenasti sisse sõita.
Veinitee - Route des vins - toredad kitsad teed, Jaanika sõitis enamuse aeg küll ikka mäest üles ja mäest alla, mina millegipärast kõrvalistujana külitasin kogu aeg Jaanika ehk siis juhi poole, sest tee mäkke oli kuidagi väga kõrge ja järsk. Tegelikult ei olnud seal midagi hirmsat, aga noh...püüdsin autost mitte välja kukkuda.
Ühest külast ostsin ka Alsace rieslingu ja vahuveini - rohkem nagu moe pärast, et been here, done that.
Ma usun, et seda veiniteed on veel huvitavam läbida sügisel kui käib korilus ning agar veinitegemine:-). Õnneks ei kao Prantsusmaa kuhugi, küll saab jälle minna/käia/uudistada.
Sallist - mul on viimasel ajal komme oma sallid ära kaotada või maha unustada ning siis käin ringi nagu hilpharakas (tore sõna). Esimese salli kaotasin ma teel Londomisse jaanuarikuus, kuhugi piirikontrolli Belgia ja UK vahele. Läksin küll rongiga, aga ka seal peab kõik oma kotid, riided jne asjad läbi masina saatma ja nii mu kollane sall kuhugi sinna kadus.
Seekord siis jätsin salli lihtsalt Jaanika juurde Troyesse... kohe reisi alguses ning eks ikka sellepärast, et uus sall osta. Kõige halenaljakam asi selle juures on, et uue salli ostsin ma Dijonist ehk meie viimasest reisisihtkohast enne Troyesse ja Brüsselisse tagasi pöördumist. Mhmm ei tea, ei tea...tuleb sall teinekord niidiga kaela külge siduda/õmmelda:-)
Esimesest kohast jäi meelde kaunis Chateau, mis hiljem osutus haiglaks ning ainult patsiendid võisid seal jalutada.
Tee peale jäi palju kirikuid, hotel de ville, viinamarju jne. Saime natukene päikest, vihma, pilvi...ühesõnaga kõike, mida veebruaril pakkuda on.
Dijonist jäi meelde IKEA. Mina ostsin endale pusakleepeka ja Jaanika sain endale vaasi (et oleks põhjust rohkem lilli koju osta) ja käteräti.
Igatahes oli tore jälle Jaanikat kohata, ringi sõita ja Prantsusmaad nautida - aitähh sulle kallis, et mulle seltskonda pakkusid. Varsti jälle:-) Eksju.
Veiniteekond
IKEAs hommikusel kohvil ja koogil
Üleval kõrgel, peal pool pilvi
Petit France Strasbourgis
Strasbourgi katedraal - seda nägin aastal 2001, kui oli teel Taizesse väga mõnusa seltskonnaga, je je je
Õhtune Strasbourg
Kohv Nancys oma saiakestega
Ilus Chateau, mida tahtsime külastada, aga välja tuli hoopis, et tegemist on ...
...psühhiaatrihaiglaga ning sinna sisse ei saa:-)
No comments:
Post a Comment